„Loomulikult tuleb tänapäeval meeskond kaasata masinate valikusse, kui tahad hoida oma tiimi,“ ütleb Karo Mets OÜ juhatuse liige ja metsatööde juht Jaak Hallikma.
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
Kui masin operaatori vajaduste ja eelistustega kooskõlastatud, saab eeldada ka korralikku töötulemust.
„Meie masinapark on ajalooliselt punaste ehk Komatsude poole kaldu,“ ütleb Karo Mets OÜ juhatuse liige ja metsatööde juht Jaak Hallikma. „Meil töötab metsades kokku viis komplekti masinaid: neli harvesteri, üks giljotiin võsa lõikamiseks ja viis väljavedajat. Üks komplekt koosneb Ponsse Scorpion King harvesterist ja Buffalo väljavedajast, kolme komplekti kuuluvad Komatsu harvester koos forvarderiga ja viies on giljotiini komplekt – Caterpillari ekskavaator koos Komatsu vedajaga.“
Sõna „ajalooliselt“ kasutamine on Karo Metsa täiesti õigustatud, sest ettevõtte tegevus läheb üht haru pidi tagasi koguni 1994. aastasse ehk tänavu saaks pidada 30. juubelit. See on ühe Eesti kapitalil põhineva ettevõtte puhul ju igati soliidne iga. Tõsi, konkreetselt tänane Karo Mets alustas tööd 2015. aastal.
„Tegutseme ainult erametsas,“ sõnab Hallikma. „Lõikame suurusjärgus 50 protsenti enda metsa ja 50 protsendi ulatuses ostame erametsaomanikelt raieõigusi. Meil kasvab oma metsa umbes 9000 hektaril. Pea kümme aastat oleme seda kogunud .“
Komatsudega on Karo Metsa meestel kogemusi juba 90ndate aastate keskpaigast. Mis põhjusel siis Ponsse majja tuli? „Võrdluseks,“ vastab Jaak Hallikma. „Komatsudest teadsime juba päris palju, nendega oleme pikalt töötanud. Tahtsime näha, kas vastab tõele, et Ponsse masinad on nii palju ökonoomsemad ja nende remondikulu väiksem kui teistel.“ Õige vastus on, et ... „Suures plaanis väga vahet ei ole,“ nendib Hallikma. „Remonti tahavad nad kõik saada.“
Operaatori sõna loeb
Ometi töötab täna Karo Metsas juba teine komplekt Ponssesid – kui esimene koosnes Scorpionist ja Buffalost, siis täna tehakse tööd Scorpion Kingi ja Buffalo komplektiga. Needki masinad on kavas peagi välja vahetada ja ikka Ponsse vastu. „Siin tuleb juba mängu operaatori eelistus,“ ütleb Hallikma. „Kui mees on kakskümmend aastat punase masinaga metsa lõiganud, siis suure tõenäosusega ütleb ta, et tema järgmine masin võiks ka Komatsu olla. Samamoodi Ponssega – kui mees juba pea kümme aastat meil Ponssega töötanud, siis eelistab ta ka järgmise masina valikul just seda marki. Loomulikult tuleb tänapäeval meeskond kaasata masinate valimisse, sest häid mehi tuleb hoida .
„Kui ütled Ponsse mehele, et sa hakkad nüüd Komatsuga lõikama, siis ta järgmisest aastast selle peal töötades enam nii õnnelik ei ole,“ nendib Karo Metsa metsameister ja transpordilogistik Tarmo Tominga. „Loogiline, et ta vaatab ringi, kas saaks kuskil mujal harjunud margiga edasi töötada. Ja meil poleks kedagi asemele võtta, sest heade töömeeste valik on kõvasti piiratud. Nii et kui masina väljavahetamiseks läheb, siis kaasame operaatori masina komplekteerimisse. Muidugi, kõiki ülimugavaid funktsioone, mida Ponsse ja ka teised pakuvad, pole mõtet lasta masinale peale panna. Aga päris nii ka ei saa, et võtad hinnaklassis kõige odavama.“
Kui masin operaatori vajaduste ja eelistustega kooskõlastatud, saab eeldada ka korralikku töötulemust, ütleb Hallikma. Ja vastupidi: kui annad töömehele nõrgemas varustuses masina, on ka tulemus vastav. „Mõni tahab natuke väiksemat lõikepead, mõni jällegi suuremat,“ selgitab Tarmo Tominga. „Mõnele sobib kahe pikendusega mast, mõnele mitte. Kui tahad töötada suurema lõikepeaga, siis sellega ei sobigi kahe pikendusega mast. Väiksema peaga saab kasutada kahe pikendusega pikemat masti ja saad puud kaugemalt lõigata.“
Karo Mets hoiab masinaid töös 12-16 000 tundi, siis vahetatakse need välja. „Osad töötavad liisingu lõpuni, mis ongi 15 000 töötundi või viis aastat, osad vahetame vahel ka varem, kui müüja teeb hea pakkumise,“ sõnab Hallikma.
Kõige uuem masin tuli ettevõttesse eelmisel suvel ja see on Komatsu forvarder. „Võtsime sellele laia oksteveo korvi,“ ütleb Tominga. „Kui tahad platsilt haket ka välja tuua, siis on vaja väga suurt korvi, et see asi ära tasuks. Keskmine maht võib sel vedajal jääda kolmekümne kandi juurde. Oleneb, kas see on jämedam ja ilusam giljotiinimaterjal või hunnikusse pandud raidmed, mis on suures osas õhk. Nende puhul kantmeetreid palju ei tule, aga kubatuuri küll. Seda kindlasti kolmekümmet kanti korraga masina peale ei suru.“
Kõnealune Loadflex korv peaks teiste sama suurusega vedajatega võrreldes andma hakke veol koorma suurust juurde umbes 20 protsenti, kinnitab ka Hallikma.
Töö käib kahes vahetuses
Kui Profi Karo Metsale külla läheb, käib parajasti töö ettevõttele endale kuuluval platsil, mille suurus on 23 hektarit. „Raiet teeme praegu kahekümnel hektaril,“ selgitab Tominga. „Siin on esindatud mitmed erinevad raieliigid, teeme nii lageraiet, aegjärgset kui ka harvendusraiet. Plaanime välja raiuda ligi 3000 tihumeetrit.“
Platsil on näha, et eelmise raie järel on istutatud kuuske. „Selle istutuse tegi eelmine omanik,“ ütleb Hallikma. „Kui me teiega siin viie aasta pärast juttu räägiksime, siis saaksime ka meie istutust näha. Kevadel on plaanis istutada siia kuuske või kaske.“
„Meil on selleks tööl eraldi inimene, kes istutuse asju otsustab,“ selgitab Tominga. „Aga mulle tundub, et siin võib istutus isegi kase poole kalduda.“
Karo Mets on tuntud suurte istutusmahtude poolest. „Mullu istutasime 220 000 taime,“ ütleb Hallikma. „Eelmisel aastal raiusime oma kinnistutel vähem, nii et sel aastal on plaan istutada 180 000 taime.“
Ettevõttes töötab kokku 42 inimest, neist masinaoperaatoreid on 19. „Igal masinal töötab kaks meest, ühel on täna vaid üks mees,“ selgitab Hallikma. „Metsa veo tellime sisse, oma rekasid meil pole.“
„Teeme tööd Läänemaast kuni Jõgevamaa ja Rakvereni,“ ütleb Hallikma. „Kui kaardi pealt vaadata, siis joonistub telg Viljandi-Jõgeva-Rakvere, millest lääne pool me põhiliselt toimetame.“ Kui töö käib kodust kaugemal, elavad mehed metsas mugavates haagissuvilates. Kodu lähedal töötades saab operaator õhtuks pere juurde.
Töö käib kahes vahetuses: kolm päeva tööl, kolm vaba. Töötada tuleb ka pimedas, sest kohati on talvel valget aega heal juhul vaid kuus tundi päevas. „300-330 töötundi kuus tuleb masina peale ehk ära,“ arvestab Hallikma. „Seda me loodame iga kuu saada, et töö ennast ära tasuks.“
Mitmete teiste ettevõtete eeskuju, kes küll Saksamaal, küll Rootsis õnne otsinud, pole Karo Mets järginud. „Meil on siin puidumüügilepingud ja oma metsad, oleme Eestiga väga seotud,“ ütleb Tominga. „Ei saa minna. Ja ütleme ausalt, pole kuulda olnud, et neist, kes võõrsile läinud, keegi väga naerul näol tagasi tuleb. On sealgi oma mured ja teistmoodi kultuur.“
100 kilomeetrit kaableid
Nagu metsa- ja põllumajandustehnika puhul ikka, saab ettevõte masinate puhul lihtsamad tööd ise ära teha ja vaid suuremateks hooldusteks või tõsisemate jamade puhul tuleb kohale maaletooja volitatud tehnik. „Voolikute asendamised, ketiteritused, saeplaadi vahetused, keevitamised – need teeme ikka ise ära,“ loetleb Hallikma. „Üle poole juhtudest saame ise lahendatud. Aga kui spetsiifilisi teadmisi ja tööriistu vaja, on mõistlikum kutsuda spetsialist kui ise nuputama hakata.“ Et Komatsu maaletooja baseerub Mustvee kandis, siis lahendavad Karo Metsa probleeme tehnikud, kes elavad Pärnule lähemal.
„Keerulisemad vead on ikka seotud elektroonikaga,“ ütleb langil töötava Komatsu operaator Rein Veeväli. „Nendega on ju nii, et kord töötab ja kord mitte. Kui mehaaniline osa läheb katki, siis näed, kus viga on, ja vahetad jupi ära. Mu masinal on ka praegu kuskil kaablites lühis sees. Järgmisel nädalal tuleb teenindus kohale, aga ei pruugi temagi viga üles leida. Kui masinal on üle 100 kilomeetri kaableid peal, siis ole mees ja otsi üles, kus viga on!“
Kõigil Karo Metsa masinatel on lindid all. „Tänapäeval leidub vähe kohti, kus saaks ilma nendeta töötada,“ nendib Hallikma. Praegu langil toimetaval Komatsu 931 harvesteril on all kuus ratast, kuid ettevõtte teised harvesterid (ka 931) on kõik kaheksarattalised ja kõigil Komatsu 875 vedajatel on all 800sed rehvid. „Tänapäevane rehv ja lint on ikka nagu öö ja päev, kui võrrelda kahekümne aasta taguse ajaga,“ sõnab Hallikma. „Suur progress on toimunud selles vallas, kuidas pinnas masinat kannab ja kui vähest mõju masin metsaalusele avaldab. Muidugi, arenenud on ka metsameeste töövõtted ja mõttemaailm.“
Jääme positiivseks
Karo Metsa lõigatav puit jaguneb laias laastus võrdselt palgi, paberipuu ja küttepuu vahel. „Iga kuu lõikes ei pruugi see nii olla, kuid pika aja peale küll,“ selgitab Tominga. „Kuu lõikes võib jooksvalt olla palgi osakaal ka pool ning ülejäänu jaguneb pooleks paberi ja kütte vahel.“ Küttepuit läheb nii graanuliks, sadamasse väljaveoks kui halupuu tegijatele.
„Oleme positiivsed ja loodame metsapoliitika üle otsustajate tervele mõistusele,“ võtab Jaak Hallikma kokku ettevõtte perspektiivi. „Meie meeskond teeb kvaliteetset tööd ja nõudlus selle töö järele on Eesti olemas. On tõusud ja langused, aga mina isiklikult arvan, et oleme suuremast langusest ehk üle saanud.“
