Üks Eesti suurima tootmismahuga põllumajandusettevõtteid Voore Farm jagab oma kogemusi Farmeti masinatega, mis on tema hinnangul töökindlad ja suure jõudlusega.
Viis aastat tagasi ostis Voore Farm oma esimese Farmeti riista, selle randaalide lipulaeva Softer 1250 Pro. Tänaseks töötab ettevõttes veel kaks Farmeti riista, sügavkobesti Digger ja läga ribasväetur maisile Strip-Till 8.
Voore Farmil on maid ligi 4000 hektarit, kuid ettevõte on ka üks Eesti suurimaid teenuseosutajaid põllumajanduse vallas. Näiteks viib ettevõte oma põldudele igal aastal ligi 75 000 kuupmeetrit vedelsõnnikut, aga teenusena erinevates kohtades üle Eesti lausa pool miljonit kuupmeetrit. "Eestis laotatakse kokku kaks ja pool miljonit tonni vedelsõnnikut, nii et ligi kakskümmend protsenti sellest mahust teeme meie," ütleb Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer.
"Teenusena külvame ka maisi ning valmistame rohu- ja maisisilo," jätkab Henrik. "Maisisilo teeme külvist koristuseni ja rohusilo niitmisest kuni tallamiseni. Oleme orienteeritud pigem suure mahuga klientidele. Mõnel ettevõttel on ka endal võimekus olemas, aga nad võtavad meilt teise komplekti kõrvale, et saaks töö kiiremini tehtud."
Farmeti randaalide lipulaev Softer Pro
Softer 1250 Pro on 12 meetri laiune kergrandaal. "Lasime sellele libistusrea ette panna, et saaks ka künnipõldu tasandada," selgitab Henrik. "Või kui on näiteks sügavkobestiga põld juba läbi haritud, saab sellega natuke põldu tasandada. Tahtsime kindlasti kummirulli, sest meil on hästi kivine pinnas, kus raudrull ei ole kõige parem variant. Kummirull annab järgi, kui kiviga kokku puutub, aga raudrull läheb ühel hetkel lihtsalt katki. Me ütleme enda põldude kohta, et need pole mullad, vaid meil on mullased kivid."
"Täna on meil tegelikult kõik viljelusviisid kasutusel," jätkab Henrik. "Kui on vaja põldu künda, siis me künname. Kui künda ei ole vaja, aga näiteks on tarvis kas randaali või mõne muu minimeeritud harimise riistaga peale minna, siis teeme seda. Kui saab otse külvata, külvame otse. Maisi ja rapsi me otsekülvis ei viljele, seda teemegi ribasharimisega, kus haritakse ära ainult see riba, kuhu kultuur külvatakse. Ribasharimislaoturiga paneme vedelsõnniku nendesse ribadesse ette ja pärast külvame külvikuga sinna kultuuri peale, kas siis maisi või rapsi. Ilmselgelt on meie huvi teha rohkem ribasharimist ja otsekülvi, sest lõppkokkuvõttes tuleb see odavam, aga teatud tingimustes see ei ole mõistlik. Tuleb põllule otsa vaadata ja otsustada, et kus mida on mõtet teha."
Kõige esimesed randaalid, millega Voore Farm kunagi 2000ndate algul alustas, kandsid Suurbritannia kaubamärki Simba, millest aastaid hiljem sai Great Plains ja tänaseks on sellest saanud Kverneland. "Siis katsetasime Lemkenit, sellega oli tööpilt väga ilus," meenutab Henrik. "Meie ülikivine pinnas Lemkenile siiski ei meeldinud, kuid kasutasime seda aastaid. Pikki aastaid töötasime ka Väderstadiga. Täna teeb enamiku tööst ära Farmet. Üks kuuemeetrine Horsch on ka meil veel, väiksemale traktorile. Aga kui on vaja kiiresti suur pind ette valmistada, siis Farmetiga me jõuame kõik ilusti ära teha."
Lihtsamatel töödel, näiteks koorimisel, saab Softeri tõmbamisega hakkama 400 hj Case IH. "Kui on natuke raskemad ja keerulisemad tingimused, siis veab suur nelja roomikuga Case, 620 hobujõuga," räägib Henrik. "Üldiselt saab 400–500 hobujõu vahel ilusti hakkama, ei ole probleemi. Sõltub tööst. Kui meil on näiteks vaja kündi libistada, siis 400 on ilmselgelt väike sinna ja siis me teeme kindlasti suurema masinaga."
"Ma arvan, et me oleme Softeriga tööd teinud kindlasti 12 tuhat pluss hektaril," ütleb Henrik. "Võib-olla isegi oluliselt rohkem, aga me otseselt ei loe neid hektareid. Seni on ette tulnud peamiselt kuluosade vahetust, mõni üksik garantiijuhtum. Pean Farmeti tehast kiitma, et probleemi korral on nad tulnud kiirelt välja täiesti uue ja täiustatud lahendusega. Ühe korra oli ühel raamil oli väike defekt ning paari-kolme nädalaga joonistati uus lahendus, tehti detail ringi ja saadeti siia. Rohkemat paindlikkust ja põllumehega arvestamist pole võimalik ühelt tootjalt tahta. Ja teine pluss on see, et kui olime juba mitu aastat Softeriga töötanud, siis tehase inimesed tulid kohale, vaatasid, tegid oma mõõtmisi ja andsid veel näpunäiteid, mida teha ja mida mitte teha. Mulle meeldib, et nad tunnevad selget huvi selle vastu, kuidas nende masin kestab ja mida saaks paremaks teha."
Milliseid näpunäiteid siis Farmeti esindajad randaali kasutamise kohta andsid? "Kuna meil on hästi kivised põllud, siis on töösügavuse reguleerimine hästi oluline, et saavutada sellist tööpilti nagu agronoom näha tahab," räägib Henrik. "Kus on pehmemad tingimused, tuleb töösügavust vähendada. Kus on raskem, siis pead otsima seda piiri, et sa veel masinat ei lõhu, aga samas teed selle tööpildi täpselt õigeks. Ei ole nii, et paneme töösügavuse paika ja kogu lugu, vaid et peaks seda sättima vastavalt tingimustele." Softer Pro töösügavuse reguleerimine on tegelikult lihtne. Raam on kogu aeg paralleelne, ei liigutata mitte raami üles-alla, vaid liigutatakse hüdraulikaga kettaid raami suhtes.
"Me natuke kurtsime seda muret ka, et meie jaoks ei ole otsaplaat nagu päris õige," jätkab Henrik. "Nad tegid selle otsaplaadi totaalselt ringi ja tööpilt läks ka üksjagu paremaks."
Softer Pro ostul mängis oma osa ka agregaadi mõistlik hinnastamine. "Toona, kui me selle otsuse tegime, oli teistega tuntav vahe," ütleb Henrik. "Kindlasti oli see üks motivaator, aga olulised olid ka päris head garantiitingimused. Täna antakse juba kolm aastat garantiid, siis oli kaks. Võib-olla on Farmet täna veel paljudele Eesti põllumeestele tundmatu, aga mitte ühelegi teisele brändile ta kindlasti alla ei jää."
Järelteenindust on Voore Farmil Softeri puhul vaja läinud minimaalselt. "Hea lihtne riist," nendib Henrik. "Kui võrrelda kuuemeetrise randaaliga, siis tundub ehk keeruline, aga tegelikult on see ikkagi suhteliselt lihtsalt lahendatud."
Muld kobedaks kuni poole meetrini
Kolme meetri laiusele sügavkobestile Digger pani Henrik pilgu peale juba siis, kui külastas Farmeti tehast. Täna töötab Digger juba kolmandat kevadet Voorel. "Meil ei olnud plaanis sellega tervet põldu ära harida," selgitab ta. "Kuna meil orgaanilise väetise kasutus on suhteliselt suur, siis teatavates olukordades me lõhume suhteliselt palju põlluotsi. Masinad on rasked ja käiakse ju laadimas samades kohtades. Põlluotsad lähevad selliseks, et ega seal enam liiga hästi taimed ei kasva. Ja siis otsustasimegi, et meil oleks vaja sügavkobestit."
"Meil oli varem agregaat, mida nimetatakse sügavkobestiks, aga pigem võiks tema kohta öelda tüükultivaator, mis läheb kuni kolmekümne sentimeetri sügavusele," jätkab Henrik. "Meie vajasime agregaati, millega kannatab üle viiekümne sentimeetri maa sisse vajutada, aga vaid osadel põldudel, sest mõnedel tuleb paekivi vastu. Aga jah, Diggeri põhiline funktsioon on see, et me teeme sellega korda põlluotsad, põlluääred ja muud problemaatilised kohad. Mõnedes tingimuses, kui me põldu künda ei taha, aga tahaksime mulda viia orgaanilist väetist, näiteks tahket sõnnikut, siis saame ka täpselt samamoodi seda teha. Sest selle masina jõudlus on suurem kui kuuekorpuselisel adral, ta jaksab päevas rohkem teha. Ja kui sul on kuue korpusega ader, peab sul olema keegi, kes künda oskab. Adraga sõita on ehk lihtne, aga kas pärast seda tulemust saab künniks nimetada, see on iseasi. Künnioskus tahab palju harjutamist ja hakkab tänaseks vaikselt ära kaduma." Näiteks eelmisel aastal haris Digger peamiselt maisipõldude otsi.
Diggeril saab rulliga paika panna töösügavuse ja siis määrata piidele, kui palju kivikaitsele survet anda, et kui kergelt nad maa peale tulevad. Temagi tahab saada ette vähemalt kolmesaja hobujõulist, sageli ka neljasajast traktorit. "Kui töösügavus on ikkagi arvestatav, siis töökiirus väga suur ei ole, võib-olla nii kaheksa kilomeetrit tunnis," ütleb Henrik. "Tal on küll laiust neli korda vähem kui Farmeti randaalil, aga lihtsalt see tööagressiivsus on nii suur. Plussina saab juhul, kui tahaks minimaalset kraapimist teha ja väikest traktorit kasutada, kas siis esimese või teise rea piisid üles tõsta, et töötada ainult osade piidega. Meil seda vajadust pole olnud."
"See riist muutis meie mõttemaailma," selgitab Henrik. "Hästi palju oleme viimasel ajal rõhku pannud sellele, et tootlik osa põllust peab olema alati korras. Aga kui sa võtad selle, et palju sisendid maksavad ja kõik muud protsessid selle juures, kas me võime üldse endale lubada põllul mittetootlikku ala? Minu arust mitte. Aga seda pilti näeme hästi palju, et probleemid istuvad põlluotstes: muld on kinni tallatud ja taimed seal hästi ei kasva, siis paljuneb seal umbrohi ja igasugused muud mured. Ja päeva lõpus seeme, taimekaitse ja kõik muu, mis sa paned sinna, see kõik maksab, ja palju."
Lihtne ja töökindel Strip-Till
Henrik näitab meile läga ribasväeturit maisile Strip-Till 8. "Kui see läga ribadesse ära laotab, külvame sinna täppiskülvikuga peale," selgitab Henrik. "See agregaat on mõeldud ainult maisi jaoks, sest on 75-sentimeetrise reavahega. Meil on teine agregaat 45-sentimeetrise reavahega ehk siis rapsi külvame 45-se reavahega, maisi 75-ga. Me saame tegelikult kasutada sama külvikut, aga lihtsalt sellel külvikul maisi külvates on kaheksa seemendit küljes. Kui rapsi külvame, siis paneme neli tükki juurde ja saame kaksteist. Osa rapsi pinnast teeme ribasharimisega. Tavaliselt ribasharimise raps läheb rohumaade järgi, seal ta tundub töötama kõige paremini. Ribasharimine nõuab tehnoloogiliselt päris suurt täpsust ja see ei ole nii tempokas kui mõni muu harimisviis. Tegelikult kaotad natuke jõudluses. Aga samas teed mitu protsessi vähem ja rahaline võit on ikkagi arvestatav." Ka Farmeti läga ribasväetur maisile Strip-Till 8 töötab nii Voore oma põldudel kui teenust pakkudes. Ent ribasharimine on üks peenike värk ja eeldab seda, et ka külvi teostab Voore Farm või peab kliendil olema 8-realine külvik ja see töötab sama GPS-iga nagu Voore laotur, sest muidu on sinna peale külvata raske.
Kuna ribasharimine oli Voore meeste jaoks esialgu võõras, käisid nad paaris ettevõttes Eestis teemaga tutvumas. "Algselt kaalusime tuua endale prooviks kasutatud agregaadi, et äkki ei olegi hea idee," meenutab Henrik. "Siis vaatasime, et hinnavahed ei olnud nii kolossaalselt suured ja kasutatud asjaga alustades ei tea iial, mis üllatused tulla võivad. Esimese agregaadi, Farmeti oma, tõime ikkagi uuena. Katsetasime, leiutasime ja saime üsna ruttu ta jooksma. Esimene aasta, kui ma õigesti mäletan, tegime natuke üle kahesaja hektari maisi ribasharimisena, kuigi me alustasime suhteliselt hilja. Aga saime ilusti tehtud. Järgmine aasta oli pind märksa suurem, tänavu paari-kolmesaja vahel."
"Kuna siin on töötempo väiksem ja kuluosa märksa suurem, siis tuleb ka teenus kallim," ütleb Henrik. "Kui vaadata randaali, siis sellel ketas natuke kulub ja enam-vähem kogu lugu. Aga siin on palju laagreid, erinevad piiotsad, mis kuluvad, puhastuskettad ja muu. Ent ikkagi lihtne ja loogiline riist. Teine samalaadne agregaat, mida kasutame, on küll paindlikum, aga oluliselt keerulisem. Seal on liikuvaid osi rohkem, vedrustus on teistmoodi lahendatud. Teisel agregaadil on surverattad taga igal paaril, aga siin on lihtsalt üks konkreetne rull. Ehituslikult palju lihtsam ja ka töökindlam."
Henrik kinnitab, et Strip-Tillil on vahetamist vajanud vaid mõned kuluosad ning täna tuleb varuosa AgroFort-i laost päeva ja Farmetist kahe päevaga kohale. Hooldusega saavad Voore mehed ise hakkama. "Laagreid ja kettaid tuleb kontrollida,“ räägib ta. "Kui laagri puks väsib, siis sa pead ta ära vahetama, sellest ei pääse. Aga mitte midagi üleloomulikku siin pole, kõigega saame ise hakkama."
"Softer Pro on meil teinud tublit tööd viis aastat ja ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks veel vähemalt sama kaua vastu pidama," ütleb Henrik. "Kui masina liisinguperiood on viis aastat, siis meie töömahu juures ei amortiseeru ta selle aja jooksul ära, see on kõva pluss. Sügavkobesti ja ribasharimisagregaadi puhul pole töömahud nii massiivsed, et see nende eluiga tugevalt mõjutaks. Võimalik, et pigem tuleb kunagi mõni tehnoloogiline muudatus ja vaatad, et tahaks uue riistaga midagi teistmoodi teha."
LOE LISAKS: Farmeti toodangut toob maale AgroFort
Tänaseks on AgroFort tegutsenud juba 15 aastat ja tarninud selle aja jooksul Eesti põllumeestele rohkem kui 300 kvaliteetmasinat Tšehhi, Hollandi ja Saksa tootjatelt Farmet, Peecon, Agrio, Growi ja Westermann. Kohapeal on ka vajalik varuosaladu kõikidele masinatele.
"Kõige esimene kuuemeetrine Farmeti randaal, mille müüsime 2013. aastal, töötab tänaseni Virumaal," ütleb AgroForti juhataja Väino Kivila. "Nii ka teised Farmeti masinad. Eesti põldudel esineb väga karme tingimusi ja ei ole mõte tuua meie põllumehele masinaid, mis vastu ei pea."
Lisaks põllutöömasinatele arendab Farmet õlitööstuse tehnoloogiat. Näiteks kasutab Farm In Productions OÜ Imaveres Farmeti õlitehnoloogiat viiendat aastat. Tehase toomisjuhi Andres Palloni kinnitusel on Farmeti seadmed olnud vastupidavad, lihtsasti kasutatavad ning rapsiseemnetest õli kättesaadavus on suurepärane.
