Jõgevamaal Vitsjärvel toimetav Tanel Tõrvand kasutab suures osas Amazone ja Krone tehnikat ning tunnustab Jatiina asjatundlikku ja osavõtlikku suhtumist.
Peamiselt tegeleb Tõrvand teraviljakasvatusega, lisaks muud kultuurid ja näpuotsaga rohukasvatust.
Tanel Tõrvandi ettevõtetel on maad 1800 hektarit, millest koristuspinda on tänavu on 1600 hektarit. “Ülejäänud on lutserni ja püsirohumaid,” selgitab ta. "Kevadel sai külvatud 260 hektarit uba. Talikultuuridest on tänavu kasvamas 180 hektarit rapsi, 820 on talinisu all. 70 hektarit on rukist ja taliotra on 280 hektarit.”
Igapäevaselt käib Tõrvandi ettevõtetes tööl kolm meest. "Lisaks mina ise ja isa aitab ka nõu ja jõuga,” räägib ta. "Hooajal tuleb vilja kuivatisse vedama veel mõni veoautojuht ja keegi ka kuivatisse appi.”
“Täna teeme otsekülvi, kündi, on randaalitööd ja sügav kobestamist,” loetleb Tõrvand. “Aina rohkem jälle künname, sest teatud umbrohud hakkavad meile muidu liiga tegema.”
Amazone pritsile saab kindel olla
“Esimene Amazone prits tuli meie majapidamisse 2008. aastal ja see oli 24-meetrine UX 4200 Special,” meenutab Tanel. “Täna on meil juba viies Amazone prits, mudel UX11201 Super. Töötasime tükk aega 24-meetrise tehnorajaga, siis tegime hüppe 32 peale ja täna me oleme 36 meetri peal. Vastavalt sellele peab natukene pritse kohendama. Nii ongi poomid laiemaks ja pritsi paagid suuremaks läinud. Eks iga järgmise investeeringuga peabki midagi paremaks minema, töö lihtsamaks või efektiivsemaks.”
"Meie eelmine Amazone prits oli üksikpihusti lülitusega, täna see kaheteisttonnine siin õue peal on sektsioon lülitamisega,” selgitab Tanel. "See on kolmeteist sektsiooniga lihtsam variant. Ma arvan, et seda kannatab kauem pidada, on lihtsam hooldada ja pikemas perspektiivis tuleb ka tema ülalpidamine odavam. Sellel annab ise teatud asju remontida, ei pea alati tehnik kohale tulema. Traktori ISOBUS saab selle pritsiga väga hästi hakkama. Eelmine oli ühe pihusti lülitusega, kurvi kontrollid ja muud sellised asjad lisaks ja Fendti traktori ISOBUS ei saanud hakkama. Pidime panema Amazone enda puldi kabiini."
“Me majandame kahe pritsiga, kuuri all on ka 6-tonnine Horschi prits,” selgitab Tanel. "Lähemaid põlde pritsib reeglina see väike prits. Aga meil asub mitu 100- ja 200-hektarilist põldu 20 ja enam kilomeetrit eemal. Sinna ma lähen pritsiga nii, et panen siin paagi täis ja pritsin 70-80 hektarit korraga ära. Ma ei pea ei kemikaale ega vett sinna juurde vedama. See on suur pluss, et prits on ka transpordivahendi eest."
Tanel meenutab, et varem pidi kaugemal neljatonnise pritsiga töötades vedama sellele vett ja kemikaale ette ja see töö nõudis kolme meest. "Suure pritsiga on elu lihtsam, tööjõu ja masina kulu hoiad sa sellega kokku,” nendib ta. “Mis kajastub täna konkreetselt teravilja hinnas.”
Uusi masinaid soetades võtab Tanel ikka mitu pakkumist. "Määravaks sai pikk kogemus Amazone pritsidega,” tunnistab ta. "Tuli sutsu odavam ka. Otsustasime lihtsama varustuse kasuks kui konkureerival mudelil. Viimane oli minu meelest natuke liiga keerukas, et seda 15 aastat probleemideta pidada.”
Tanel nendib, et ehkki Amazone pritsi kolbmembraanpump on veidi lärmakam konkurendi tsentrifugaalpumbaga võrreldes, teeb Amazone poom võistlejale silmad ette. “Poom on nõnda kokku pakitav, et saad eraldi ühe ja teise poole sisse tõmmata, konkurendil pead mõlemad tiivad korraga kokku tõmbama,” selgitab ta. “Pealegi on Amazone poom üsna hooldusvaba.”
“Amazone on teinud uue poomiga suure hüppe edasi,” ütleb Tanel. “Viimased kaks pritsi on uue poomiga ja kõik see kokkulappimine on palju lihtsam kui vanasti.”
Tehnika ei pea alati keeruline olema
"Järelveetava väetiselaoturi Amazone ZG-B 8200 tootmine peaks olema täna üldse lõpetatud,” ütleb Tanel. “Jatiina leidis meile mullu tehasest viimase. Eelmine oli meil täpselt samasugune ja tegi neliteist hooaega head tööd.”
“See on hästi lihtsa ehitusega, kardaaniga, ja elektroonikat on vähe,” iseloomustab Tanel. "Kaalud on peal, mõni väike andur on küljes, aga muu on hästi lihtne. Ma arvan, et kui me seda õlitame ja selle eest ilusti hoolt kanname, siis see on investeering kahekümneks aastaks. Seda saab samamoodi ise sättida ja vajadusel parandada. Siin on ehk viis andurit kokku ja tehnik ütleb sulle telefoni otsas ära, mida teha. Odav, lihtne – masinad ei pea ilmaasjata keerulised olema.”
Enne kui majapidamisse soetati kõige uuem, rippes väetiselaotur Amazone ZA-TS 4200, tegi ZG-B kõik tööd ära. Ent siis oli tehnorada veel 24 meetri laiune ja palju üle 30 meetri ei jaksa vana laotur visata. "Täna me teda kevadel ei kasuta, ainult sügisel taliviljade väetamiseks,” ütleb Tanel. Tegelikult saaks ka ainult ZA-TS-iga hakkama, möönab Tanel: “Aga see eeldab, et viljakoristuse ajal peab olema lisamees ja lisamasin, kes talivilja väetist sinna põllu äärde tassiks. Augustikuu ja pool septembrit on nii kiire aeg, et ega siin sellist vaba autot ja meest väga võtta ei ole.”
"Konkurentidel ei ole minu teada sellist labade süsteemi taga,” räägib Tanel ZA-TS-ist. “Selle labade võimekus peaks olema visata 48-50 meetrit väetist, kui see on normaalse graanuliga. Vana laotur lõpetab 36 pealt oma võimekuse ära.”
ZA-TS 4200 suudab päeva jooksul 12-13 tunniga laotada 80, parimal päeval 90 tonni väetist, kinnitab Tanel. Päevas saab sellega üle käia 250-300 hektarit talivilja. Juhul, kui traktori liikumiskiirus on 20 kilomeetrit tunnis ja väetise normiks 300, väetis on kogu aeg põllu ääres võtta ja seisakuid ei ole.
Rohumaadele piisab kasutatud tehnikast
Tanel ütleb tagasihoidlikult, et kuna neil on loomi vähe ja loomapidamine pigem hobi tasemel, siis on ka rohumaade harimine hobi ja platsil nähtav Krone tehnika osteti kasutatuna.
“2001. aastal valmistatud press on Saksamaalt toodud,” räägib ta. “Ostsin viis-kuus aastat tagasi Mascusest, aga Jatiina mehed aitasid ära tuua. Kuna me seda enne ostu üle vaadata ei saanud, siis tuli talle teha 5000-6000 eurone remont. Seniajani on ta ilusti töötanud. Me teeme paremal aastal kõige rohkem 1000 rulli, mitte rohkem.”
Vaalutaja on ostetud samal aastal, samuti kasutatuna, aga Eestist. “Mina olen teravilja mees, aga teistelt kolleegidelt kuulen, et Krone tundub oma sektoris ikkagi esimest-teist kohta jagavat kvaliteedi, hinna ja vastupidavuse koha pealt,” ütleb Tanel.
Tulevikust rääkides on Tanelil plaan soetada uus randaal. “Praegu on meil teise tootja 8-meetrine suure kettaga randaal,” räägib ta. “Vaja oleks väiksema kettaga randaali, väike ketas liigutab intensiivsemalt mulda ja segab paremini selle pealmise kihi ära kui suur. Kui vaja näiteks 5 sentimeetri sügavuselt toimetada, siis suure kettaga ei ole võimalik seda teha.”
Tanelile on silma jäänud üks Amazone Catros + mudel. “See on hästi lihtsa lahendusega ja vastupidava vannasega, meil oli neid kunagi 2 tükki,” selgitab ta. “Aga see on nüüd tehtud väikse eeliku ja tugiratastega järelveetavaks ja kummalegi poole pool meetrit laiemaks. Lihtne asi ja natuke laiem kui enne, see võiks olla ka rahakotile sõbralik, kuna on lihtne ja odav lahendus.”
Jatiina järelteenindusega on Tanel rahul. “Kui mul midagi vaja on, siis hiljemalt õhtuks tuuakse see mulle ära,” kinnitab ta. “Lähim esindus on Tartus.”
