Menu



Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu

Eesti põllumees 09.02.2024   

Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu


Sadala plaanib viia traditsioonilise põlluharimise miinimumini ja kasutada edaspidi peamiselt otsekülvi ja ribaharimist.

Tekst Margo Pajuste

Fotod Aivar Kullamaa

Uuemate põlluharimistehnoloogiate kasutuselevõtt annab märkimisväärset kokkuhoidu ja säästab mulda.

Lisaks Sadala Agrole toimetavad Sadalas ühise juhtimise all veel Sadala Piim, Sadala Mahe, Torma Põllumajandusosaühing ja Vaiatu Agri OÜ. Kokku töötab neis ettevõtetes suurusjärgus 150 inimest, kes lisaks taime- ja loomakasvatusele on hõivatud ka näiteks ehituse ja maaparandusega. Sadala Piima lautades annab piima tuhat ükssada lüpsilehma, Tormas on lisaks veel 550 lüpsilehma. Maad on nendel ettevõtetel kokku kasutada 10 000 hektarit.

Lintidega John Deere’i traktorid säästavad mulda.

Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde näitab ettevõtte enda töökojas valminud tsisternautot, mille paak mahutab 30 kuupmeetrit vett. Masina ülesandeks on vedada pritsidele vett ette, et taimekaitsepritsid ei peaks raiskama oma tööaega vee vedamisele. Siin kehtib põhimõte, et transporti teevad transpordimasinad ja spetsiaalmasinad teevad neid töid, milleks nad on mõeldud. Kõige kallim on kasutada väetisekülvikut väetise veoks, taimekaitsepritsi vee transpordiks või ka näiteks traktorit silo veoks pikkadel vahemaadel, nendib Kalde. Silo veavad siin oma töökojas spetsiaalselt selleks ümber ehitatud veokid millele on paigaldatud laiad madalsurverehvid ja spetsiaalne pealisehitus.

Sadalas on kasutusel 31 erineva võimsusklassi traktorit ja 25 veokit. Samuti kokku 8 laadurit, leidub nii teleskoop- kui ka frontaallaadureid. Traktoritest on ettevõte viimasel ajal eelistanud Fendti ja John Deere’i toodangut. Töös on kolm John Deere 8RX-i ja üks 9RX. Roomikutega masinaid kasutatakse, et vähendada survet pinnasele põllul.

Et viia mullaharimine miinimumini

Kasutame võimalikult palju otsekülvi, ütleb Kalde. Meenutuseks: otsekülv on põllukultuuride viljelusviis, kus kultuurid (näiteks teravili, õlikultuurid, heintaimed jt) külvatakse eelneva kultuuri kõrde, mida enne külvi ei ole haritud. Mulda haritakse minimaalselt ja säilib mulla niiskus. Hea mikrokliima loovad eelmise kultuuri koristusjäägid, need pakuvad ka uutele taimedele kaitset külma ja tuule eest, ning oluliselt väheneb erosioon ja sellega seotud toitainete äravool.

Sadala koristustehnika koosneb seitsmest peamiselt Claasi kombainist ja kahest liikurhekseldist.

Otsekülvi tehakse praegu Sadalas 9-meetrise Bourgault’ ja 12-meetrise töölaiusega Horsch Avatar otsekülvikuga. „Paar sellist masinat tuleb võib-olla veel juurde, just selle eesmärgiga, et viia mullaharimine miinimumini,“ selgitab Ahti Kalde. „Nii saame vähendada traktorite töötunde ja tööjõukulu, säästa mulda, kasvatada süsiniku hulka mullas ja vähendada oluliselt CO2 heidet.“ Künd on viimane mullaharimise meede, mida Sadalas rakendatakse, kui teistmoodi ei ole võimalik: üldjuhul pärast maaparandustöid, kui hiljem on vaja mulda tasandada.

Mahepõllumajanduse sektoris kahjuks künnist loobuda ei saa, ütleb Kalde ja nendib, et künd on paraku üks suurema CO2-jalajäljega tegevusi. „See ei soosi ka organismide kasvu mullas. Meie eesmärk on muuta mullad võimalikult tugevaks, vastupidavaks põuale ja suurtele vihmadele. Seetõttu me sügisel ei hari põldu ja ka kevadel jääb kõrs puutumata ning me läheme sinna otsekülvikutega peale. Või kui on vaja harida teatud põlde, siis teeme seda ainult kevadel.“

„Kasutame taliteraviljadel ka äestamist mulla pealmise kihi õhutamiseks ja taliviljade võrsumise soodustamiseks ning niiskuskadude minimaliseerimiseks kevadel,“ jätkab Kalde. Otsekülvil ei saa tavalist piiäket kasutada, sest see veab põhu kokku, kuid soovitavalt jääks see ridade vahele. Siis tuleb kasutada rootoräket. Sadala valmistub katsetama kaht võrdlemisi sarnast riista, Pöttingeri ja GHS Biostari rootoräkkeid. 12-meetriste töölaiusega riistadega on kavas üle käia kogu talivilja pind. Rootoräke kahjustab taime vähem kui piiäke, samas on viimane hea näiteks lumiseene või muude haiguste tõrjeks.

Vasakult esimene Sadalas silo veoks ümber ehitatud veok.

Traditsioonilise mullaharimise puhul kannab põld masinat alles kaks-kolm päeva pärast vihma. Meie kliimas pole garantiid, et selle aja jooksul ei hakka uuesti sadama. Otsekülvi puhul saab aga juba järgmisel päeval pärast vihma põllule tulla. „Külviga hilinemine on üks suurimaid probleeme, mida oleme suutnud otsekülviga vähendada,“ ütleb Ahti Kalde. „Vahel ikka veel veidi hilineme, aga soovime selle probleemi täiesti lahendada.“

Striptill õigustab ennast

Uued tehnoloogiad vajavad uusi masinaid. Teemasse süvenedes leiti Sadalas, et on vaja ka vedelsõnnikut ribakülvis väetisena kasutada. Volmer Culex striptill tundus tehniliste parameetrite poolest selleks ka sobivat.

Volmeri striptill valmistab mulla ette, ketas lõikab õigesse kohta pilu sisse, sahk kobestab seda ja paigutab kahes erinevas kihis vedelsõnnikut. Järgmisena külvab täppiskülvik Väderstad Tempo maisi täpselt õigesse punkti, 5-6 cm eemale kohast, kuhu sai vedelsõnnik. Veidi eemale seepärast, et vedelsõnnikust eralduvad gaasid ei mõjutaks otse taime idanemiskeskkonda.

Mulluse maisi ridade vahel on veel tunamullust nisupõhku.

Kui viia sõnnik maa sisse, ei lõhna see olulisel määral ja ammoniaagikaod on võimalikult väikesed. Ribaväetamise efekt tagab taime kiire kasvu, sest juured lähevad nüüd sügavamale, kus on eelkobestatud pind ja rohkem niiskust. Taim vajab 15-20 % vähem vett, et kasvaks samasugune biomass.

Haritud saab ainult muld, kuhu külvame seemne. Ülejäänud muld jääb harimata, selle pind ei vaju ning kapillaarid harimata osal jäävad kahjustamata. Põllul võib peal sõita näiteks madalsurve rehvidega veokitega ilma, et roopaid tekiks. Mulla struktuur on alles, vihmaussid toimetavad mullas ja kobestavad seda loomulikul moel. Eelmise kultuuri põhk jääb samuti kahe kasvava maisirea vahele alles, mis toimib loodusliku multšina ning kaitseb mulda liigse aurumise ja sademete eest.

Ei ole ka vaja täiendavaid mullaharimise töökäike, mis toob kokkuhoiu kütusekulult ning masinakuludelt.

Vana ja uus Kelly. Vanust üheksa aastat ja alla aasta.

Uued tehnoloogiad on jätkusuutlikud

Sadalas käib põllumehi ribaharimise ja otsekülviga tutvumas omajagu. „Need on inimesed, kes tahavad oma tegevuses midagi muuta,“ ütleb Kalde. „Neile on oluline mullakaitse ja kulude kokkuhoid. Et olla konkurentsivõimeline mitte ainult rahaliselt, et saada rohkem kasumit, vaid selleks, et su põhiline tootmisvahend ehk muld oleks jätkusuutlik. Ja et sa ise oleksid ka jätkusuutlik, kui saad vähem kulutada sama suure saagi saamiseks. See ongi tehnoloogiliste muutuste eesmärk.“

Liigume põllule, kus üle-eelmisel aastal kasvas talinisu, eelmisel mais. Põhujäänused on kõrte vahel kenasti alles. Maisi juur hoiab kinni toitaineid ega lase erosioonil neid ära uhtuda. Põld kannab hästi ja muld on tugev, sest haritud on ainult riba. Kui kuludest rääkida, siis hoiame kokku üle 50% kütust ja ligi 70% tööaega, nendib Kalde.

Volmeri striptill valmistab mulla ribakülviks ette.

Praegu käib siin töö iseliikuva Holmeri vedelsõnnikulaoturiga. Aegajalt tuleb Holmeri lägalaotur põlluservale tsisternist oma paaki vedelsõnnikut juurde pumpama. Ahti Kalde kinnitusel on plaanis järgmisel hooajal kasutusele võtta 30 m³ mahutav roomikutel etteveohaagis, mis veaks põllule vedelsõnnikut ette, et lägalaotur ei peaks üldse käima põlluservas tankimas. Oluline on kulutada vähem tööaega ja striptill tehnoloogia puhul tuleb eriti hoolikalt jälgida, et GPSiga töötamisel vigu sisse ei tuleks.

„Et uute tehnoloogiateni jõuda, pead teadvustama probleemi selles, mida praegu teed,“ ütleb Ahti Kalde. „Meie tahtsime oluliselt vähem mulda harida, et külvid ei hilineks sadude tõttu. Sooviks oli ka niiskuskadusid vähendada ning hoida kokku kulusid: töötunde, kuluvosi ja aega. Ehk vajadus tööprotsesse paremaks muuta tingibki otsinguid tehnoloogias. Tutvud riistade tehniliste parameetritega, midagi heidad kõrvale, midagi valid välja ja siis katsetad.“

GST Biostar 12-meetrine rootoräke sobib kasutamiseks otsekülvil.

Isegi kui oled parameetrite poolest sobiva riista välja valinud, võib selguda, et sel on väikseid nüansse, mis meie oludega ei klapi. Sadala töökojas saab vajadusel riistu sobivamaks kohendada. Näiteks eelmainitud Volmeri striptilli vannaseid pikendati, et kivikaitse ei lööks üles tagumisse pakkerirattasse ega väänaks seal midagi kõveraks.

Maisi ribakülvi tehnoloogiat kasutati Sadalas eelmisel aastal ligi 250 hektaril ja talirapsil katsetati 30 hektaril 45 cm reavahega ribakülvi. Peamiselt selleks, et saada pilt ette ja otsustada, milliseid masinaid veel tellida – või mitte tellida. Sel aastal on plaanis 1500 hektarist talirapsist külvata 90% ribakülviga ja selleks kasutatakse nii Sly Stripcat 12-realist ribaharimismasinat kui ka Carre 12-realist masinat, millel juba peal ka külviseade rapsi külviks sama töökäiguga. Talinisust külvame otsekülviga sel aastal loodetavasti 70%, ütleb Ahti Kalde.

Holmeri lägalaotur tangib paaki Sadalas vedelsõnniku veoks ümber ehitatud tsisternist.

Artikkel on ilmunud ajakirja Profi Eesti 2023. aasta aprillinumbris.  

 



gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Eesti põllumees

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

„Mahelihale on väga suur nõudlus,“ ütleb 2021. aasta põllume...

Eesti põllumees

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

„Oleme soetanud pigem klassi võrra võimsamaid masinaid, et n...

Eesti põllumees

Trovador OÜ kohandub keeruliste aegade ja kerkivate sisseostuhindadega

Trovador OÜ kohandub keeruliste aegade ja kerkivate sisseostuhindadega

„Põllumees tänavu ei naera,“ muigas mullu suvel Lääne-Viruma...