„Uusi põlluharimise põhimõtteid otsima suunas meid 2018. aasta põud,“ ütleb Kadrina kandis Huljal toimetava Aru Põllumajanduse OÜ tegevjuht Jakob Lindam. „Vaja oli leida stabiilsus, et põuased kehvad aastad meid niipalju ei mõjutaks.“
Rubriiki toetab If Kindlustus
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
Taastav põllumajandus on pigem mõtteviis kui põlluharimismeetod, kus peamine eesmärk on oma äritegevust säilitades arvestada võimalikult palju eelkõige mullaga, aga ka üldisema elukeskkonnaga.
Peamiselt tähendab selline mõtteviis vähem häiringut mullale, mis omakorda loob läbi mulla struktuuri ja mullamikroobide arendamise parema keskkonna taime kasvuks. Nii paranevad näiteks toitaineringlus, veehoiuvõime, vee- ja õhurežiim.
Sellise strateegia eesmärk pikemal perioodil on töötada kasumlikumalt, muuta mullad vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seeläbi vähendada kogu saagi kõikumist aastate lõikes.
„2018 oli siinkandis enneolematu põua-aasta, kus me ootasime talinisu saake üle viie tonni hektarilt, aga tegelikkuses nägime alla kolme tonni,“ meenutab Jakob. „Sellele järgnesid tegelikult järgmised kehvad aastad ja kuni seniajani pole meie piirkonnas Pandivere kõrgustikul väga head saaki olnudki. Hakkasime vaatama, kuidas me oma olukorda paremaks saame teha, et põud ei mõjutaks meid nii palju. Tundub, et asjast on ka kasu tõusnud, sest mullu saime lutserni 4-aastaselt põllult 7,8 tonni nisu. Ehk siis see oli ebareaalselt suur saak.“
„Lutserni näitest järeldasime, et meil oleks vaja kasvatada süsiniku sisaldust mullas,“ räägib Jakob. „Roodevälja heinatehas ostis toona heina kokku ja siis hakkasimegi süsinikku ja biomassi kasvatama. Täpsemalt me siis veel ei mõelnud, kuidas mulla muutunud mikrobioloogia vastupidavust põuale ja muudele keskkonnatingimustele kaasa aitab. Mõned aastad hiljem tegime veel lisakatseid, kus panime juba vahekultuure ja saime näiteks suviodra saake 700–800 kilo rohkem kui muudel põldudel. Vahed olid koguni kuni poolteist tonni. Ma saan rääkida muidugi ainult meie maade muldade süsteemist, see kindlasti ei ole üksühele üle võetav. Põllu ajalugu mängib palju rolli, sordid ja külviajad ka. Antud aasta näidetel me saime endale kinnitust, et siin on mingi iva. Ja sellest tulenevalt mõtlesime veel rohkem, et kuidas edasi minna.“
Maamess oma õue peal
Aru Põllumajandus on läbi kogu oma ajaloo palju katsetanud erinevate tehniliste lahendustega. „Mu kursusevennad maaülikoolist vahel naeravad, et Maamessile pole vaja minnagi, tuled vaatad lihtsalt meie õue peal ringi,“ muigab Jakob. „Uue lähenemise tarbeks oli meil juba olemas otsekülvik, sügavkobesti, vedelväetise süsteemid, peenseemne külvi süsteemid ja hooldusniiduk. Enamik neist oli jäänud seina äärde seisma ja nüüd me panime need uuesti töösse. Ühtlane põhu laotamine teraviljakasvatuses on väga oluline ja otsekülvi puhul on see veelgi olulisem. Esimese asjana vaatasime üle kombainipargi, mis oli amortiseerunud ning ostu otsus langes ka kokku uute nõudmistega. Kombainid vahetasime 100% välja. Meie olemasolev otsekülvik oli sahkseemenditega ja igale põllule kivide tõttu alati ei sobinud. Nii soetasime juurde ketasseemendiga otsekülviku. Lisaks oli vahekultuuri külviks vaja sättida peenseemne külvi võimekust ja orgaanika lisamiseks ka vedelväetisesüsteemid. Tegelikult on taastav põlluharimine üsna sarnane tavapõllumajandusele, peamine on mõtteviis, et häiriks mulda võimalikult vähe.“
Jakob nendib, et asi, mida majapidamises veel ei ole, aga võiks, on nugarullid ehk crimperid. „Kui meil on suve keskpaigaks ilus vahekultuuri põld, siis aitaks crimperrull biomassi maha sõita, et sinna lihtsam otse külvata oleks,“ selgitab ta. „Kindlasti tahaks ette võtta ribakülvi, mis teeks sügavkobestamise ja külvi samaaegselt ära. Mul on isegi unistus, et oleks mitmeaastane allakülv madalakasvuliste taimede või kääbussortidega, mis tegelikult ei kasvagi väga pikaks, aga annavad biomassi. Tõmbaks ribakülviga sinna kohe kultuuri sisse ja oleks kogu aeg aastaringselt juured maas, et hoiaks toitainete ringlust, püüaks päikeseenergiat, õhus olevat süsinikku ja toodaks sellest mulla ökosüsteemile suhkruid.“
Aru on investeerinud ka põlluanduritesse, kasutusel on näiteks Augmenta ja Agriconi tooted. „Nende abil saame väetist rohkem laotada nendele põllu osadele, kus seda rohkem vaja on ja kokku hoida sealt, kus niipalju vajadust ei ole,“ räägib Jakob. „Tulemuseks on nii finantsiline kokkuhoid kui ka mulla ja keskkonna sääst. Paul-Techi andurid on meil ka, need aitavad kontrollida seda otsust. Läbi MyJohnDeere’i on põllu piirid joonistatud RTK signaali täpsusega, mis võimaldab meil täpselt hoida tehnorajad iga aasta samas kohas. Otsekülvide puhul on eriti oluline vähesest tallamisest kinni pidada, sest seal on eesmärk mehaanilist tihest võimalikult pikalt vältida. Teisest küljest, kui me nüüd teeme seal mingisuguseid katseid põllumajanduslikes võtetes, siis seal on hästi lihtne pärast jälgida ja analüüsida.“
Süvakobestus aitas
Aru Põllumajandusel on ka kogemus sellest, et minimeeritud põllumajanduse vahele tuleb mõnikord kasuks ka sügavat harimist teha. „Meil on keskmised liivsavimullad ja me tegime otsekülvi, tahtes võimalikult vähe mulda häirida. Eelnevalt olime 10–15 aastat teinud minimeeritud harimist ehk siis kasutanud kuni 10 sentimeetri sügavuseni randaali. Ja möödunud aastal nägime, et meie juured ei kasvanud enam sügavamale kui 10 sentimeetrit. Selle 10–15 aastaga randaalides olime teinud endale sellise mulla tihese. Niiske ilmaga murenes muld veel kuidagi lahti, aga nii kui ära kuivas, jäi täiesti selge plaat 10 sentimeetri peale. Kui nüüd kaks nädalat vihma ei sadanud, oligi meie jaoks põud käes,“ meenutab Jakob.
„Kui me oleksime hakanud seda probleemi lahendama vahekultuuride ja bioloogiaga, võtnuks see neli-viis aastat aega,“ jätkab ta. „Pidasime nõu erinevate nõustajatega ja nad ütlesid ka, et ega valu ei pea kannatama. Et kui teil on praegu probleem, tõmmake sügavalt läbi. Võib-olla peabki hakkama näiteks igal viiendal aastal sügavalt läbi tõmbama, teed süsteemile reseti ja lähed aga edasi. Ma ei näe selles suurt probleemi. Ja nüüd eelmisel kevadel hakkasime sellega pihta. Tõmbasime põllud sügavalt läbi sügisel ja ma praegu näen, kuidas täna on meil juured juba 30 sentimeetri sügavusel. See on ikka vägev vaadata!“
„Meie eelmise aasta kahjum 2,3 miljonit, mis igalt poolt läbi käis, on intensiivpõllumajanduse tulemus,“ nendib Jakob. „Paljude arvates kaotasime me raha, sest arendame taastavat põllumajandust, aga tegelikult on see täiesti vastupidi. Me ei ole veel jõudnud taastuva põllumajanduse võtteid nii laialt rakendada nagu plaanis on. Kõige suurem mõju oli ikkagi see meie taimejuurte 10 sentimeetrit, mis kokkupressitud mullakihi tõttu sügavamale ei kasvanud. Pealegi viimasest seitsmest aastast viiel maikuus vihma ei tulnud ja kaks asja kokku põhjustasid kehva tulemuse.“
„Ühesõnaga saime me selle olukorra mehaaniliselt kiiresti ära lahendatud,“ võtab Jakob teema kokku. „Külvikorra ja vahekultuuridega üritame me edaspidi seda hoidma jääda.“
Maad asuvad laiali
Aru Põllumajanduse OÜ-l on omandis maid 1900 hektari ringis, koos rendimaadega tuleb kokku u 4000 hektarit. Ligi 1000 hektaril kasvab nisu, ülejäänud teravilja pind jaguneb rukki, tritikale, kaera ja suviodra vahel. Lisaks raps ja liblikõielised. Umbes 60–65% on talivilju, ülejäänu moodustavad suviviljad ja vahekultuurid. „Meil on ka eesmärk, et me ei jäta ühtegi hektarit enne talve külvamata,“ ütleb Jakob. „Mitte kõik taliviljaga, aga ülejäänud 35–40% suvivilja maadele lähevad talveks vahekultuurid.“
Ettevõtte põllud on suhteliselt laiali, kõige kaugemad asuvad teisel pool Tapat. „Sinna sõidad oma 25 minutit, siis seire aeg kohapeal ja 25 minutit tagasi,“ räägib Jakob. „Ainuüksi selle põllugrupi juurde minekuks võtad pool päeva aega. Seal on õnneks 600 hektarit koos. Meie tegevusraadius on umbes 20 kilomeetrit.“
Jakob arvutab, et kui hooajal on ettevõttes tegevad ligi 35 inimest, siis rahulikul ajal poole vähem ehk 17–18.
Ettevõttes toimetab kokku 12 traktorit ja neli kombaini. Kombainidel on all lindid, traktoritest vaid ühel, kõige suuremal John Deere’il. Ettevõtte maad ei ole tegelikult väga hullult pehmed, peamine eesmärk on võimalikult vähe mõjutada mullapinda. „Üritame suuresti sõita mööda samu tehnoradasid,“ selgitab Jakob. „Kasutame laiu rehve, mis on suhteliselt kallis lahendus. Need on kitsamad kui topeltrehvid, kuid neil on mulla tallamise mõju isegi väiksem kui topeltrehvil. Viimastel tekib kahe ratta vahel suurem koormus. Samuti on laia rehviga natuke mugavam liigelda meie suhteliselt laiali asuvate põldude vahel.“
Veel mõni aeg tagasi oli ettevõttes kuus kombaini, ent täna on neli: kaks CLAASi, üks John Deere ja üks New Holland. „Suuremad kombainid teevad ära sama töö, mis varem kuus masinat,“ ütleb Jakob. „Igaühele arvestame keskmiselt tuhat hektarit. Kui on näha juba maikuu alguses, et saagid tõotavad tulla head, siis teen ka ühe rendilepingu juba ette ära, et viies juurde võtta. Pigem kanda see kulu ja magada hiljem rahulikult, kui oled saagid ilusti koju toonud.“ Võimsamate masinate kasutuselevõtuga vabanes kaks kõrge kvalifikatsiooniga töötajat, keda saab kiirel koristuse ja külvitööde ajal suunata teistele ülitähtsatele ülesannetele. Kõik põllumehed teavad, kui tähtis on külviaja mõju saagikusele.
Kombainidel on lindid, sest nagu Jakob ütleb, siis on need ikkagi päris rasked masinad ja teinekord tuleb ka märgades tingimustes vili ära võtta.
Tehnika aina areneb
Aru Põllumajanduse OÜ-s ei kiputa traktoreid kiirelt välja vahetama. „Uue masina oleme toonud majja siis, kui on vaja võimsamat,“ selgitab Jakob. „Meie maapagas on kasvanud päris palju, viimase 10 aastaga on tulnud umbes 100 hektarit aastas juurde ja enne seda tuli ehk veel kiiremini. Traktorite vajadus on ajas kasvanud, mistõttu pole neid ka eriti müüdud. Näiteks pritsid vahetasime küll ära, sest nende tehnoloogia läks lihtsalt nii palju paremaks. Enne olid pikalt John Deere’i pritsid, vahetasime need Horschi Leebi pritside vastu, sest tuule triiv ja poomi stabiilsus on neil oluliselt paremad. Amazone väetisekülvikud arenesid ka tehnoloogiliselt nii palju, et oli mõistlik uuem mudel soetada. Kõik need kaalud ja tuule kompenseerimine on uuel tasemel.“
„Mullaharimisriistu oleme ajas juurde võtnud ja vahetanud pigem vähem, sest iga riist on oma spetsiifikaga ja meie maapagasi juures teinekord mõni põld tahab käsitöölahendusena spetsiifilist masinat. Lisaks on kasutatud mullaharimisriistade turuhinnad suhteliselt madalad, mistõttu nende müügist on vähe võita ja nii nad jäävadki oma korda ootama,“ nendib Jakob.
Mida soovitada põllumehele, kes tahaks samuti taastava põlluharimisega algust teha? „Sõltub, mis tema mure üldse on. Ma võin minna väga detailseks ja praktiliseks, aga tuleb ikkagi hooaja jooksul sagedasti labidas mulda lüüa ja vaadata, mis toimub,“ ütleb Jakob. „Tuleb aru saada, et taastav põllumajandus on eelkõige mõtteviis, mille eesmärk on muuta peamine tootmisvahend ehk muld vastupidavamaks saaki limiteerivatele teguritele. Kõige esimene, millega algust teha, on kaardistada oma olukord. Selleks tuleb käia labidaga palju erinevatel kultuuridel kaevamas, käia ka püsirohumaal ja naabri põllul kaevamas ja luua endale mingi pilt. Esimesed sammud, mis kõige suuremat mõju avaldavad, on ikkagi pikem külvikord ja vahekultuurid. Taimedel on otsene koostöö looduse ja mullaga ning süsteem hakkab ennast ise vaikselt parandama. Kui on mehhaaniline tihese probleem nagu meil, siis üks soovitustest oleks see kõigepealt ära lõhkuda ja kohe vahekultuur järele panna. Esimestel aastatel tuleks hoida asi enda jaoks lihtne: kasutada omatoodetud kaera ja hernest vahekultuuri külviks, siis on kulud ka madalamad. Kui need tööprotsessid läbitud, saab retseptidega keerulisemaks minna.“
Kas Jakob julgeb ennustada, missugune tuleb tänavune saak? „Kui just peab, siis ma arvan, et kui nüüd maikuus vihma tuleb, siis pöidlad pihus ma tahan loota, et tänavu oleme plussis,“ ütleb ta. „Kui õigesti majandada, siis kurss on väga heale aastale. Meil oli väga hea talv. Ma pole kunagi nii ilusat taliotra näinud. Raps on ka väga hea. Ma ei taha midagi ära sõnuda, aga pilt on praegu väga lubav.“
Northern Roots Forum toob Eestisse uued teadmised
Aru mehed korraldavad lausa taastava põllumajanduse teemalist seminari Northern Roots Forum.
„Idee tuli, kui olime kuuekesi Inglismaal uudistamas, kuidas jätkusuutlik põllumajandus käib ja kuidas sellest meie probleemidele abi võiks olla,“ räägib Jakob. „Läksime konkreetselt ühele nõustajale külla ja siis koos osalesime kohalikul GroundsWell-foorumil. Sealt saime kambaga koos idee, millest lõpuks minu vend Karl koos minu ja meie õemehega hakkasime asja vedama. Alguses mõtlesime, et teeme suvise versiooni, aga tegelikult kõigil põllumeestel on talvel rohkem aega. Nüüd teemegi rahulikult juba kolmandat korda jaanuarikuus, läheb täismajale. Üritame kaasata põllumehi, teadlasi ja poliitikuid, et kombata seda maailma natuke laiemalt ja tuua siia rohkem seda teadmist. Keskendume Balti ja Põhjamaa riikidele, aga sel aastal oli meil külastajaid lausa kaheteistkümnest riigist.“
Kindlustusjuhtumid on lahenenud ladusalt
„Aru Põllumajandus on nüüdseks juba üle 25 aasta kindlustanud oma tehnikat ja hooneid If Kindlustuses,“ ütleb If Kindlustuse ärikliendi haldur Kaire Vaher. „Selle aja jooksul oleme aidanud lahendada ka erinevaid kahjujuhtumeid — alates varakahjudest kuni põllumajanduse masinate kahjudeni. Me hindame kõrgelt koostööd Aru Põllumajandusega, kelle jaoks oleme leidnud sobivad kindlustuslahendused, et ettevõtte riskid oleks maandatud ja õnnetused ei seiskaks ettevõtte tööd.“
„Meil on kindlustusega nii hästi läinud, et kõik juhtumite menetlused on olnud kiired ja hüvitiste maksmisega probleeme pole olnud,“ ütleb Jakob Lindam. „Kui tehnikaühikuid on niivõrd palju, siis paratamatult midagi juhtub. On küll rahulikum magada, kui vara on kindlustatud ja reservi selleks hoidma ei pea.“
