Rubriiki toetab If Kindlustus
Fotod Aivar Kullamaa
Tekst Margo Pajuste
Tehnika võimsus peab olema suure varuga, et soodsa ilma puhul saaks vilja kiirelt salve, kinnitab Lääne-Virumaal tegutseva Männiku Teravilja omanik ja juht Arti Silm.
Viljakoristusel toob edu hea ja operatiivne planeerimine.
"Meil on tehnika päris suure koefitsiendiga üledimensioneeritud,” ütleb Arti Silm. “Eesti kliima teeb oma korrektuurid. Ei ole nii, et kui sul on tuhande hektari kombain, siis sa koristadki sellega tuhat hektarit. Kiirus loeb. Et jaksaks kõik tööd õigeaegselt ära teha – kui hiljem koristad, siis tähendab see ju, et saad ka hiljem külvata. Ja uusi tehnoloogiaid tuleb kogu aeg peale, nii et ajaga tuleb kaasas käia.”
Männiku Teravili kasvatab teravilja ja rapsi u 4000 hektaril. Piimakarja hulk on tõusnud ja nende sööda alla läheb ka rohkem maad. “Vaatad, et 4000 hektarit, mis see siis on? Lihtne ju, et neli suurt kombaini, igaüks võtab 1000-1200 hektarit ära ja kõik,” räägib Silm. “Reaalsuses on meie kliimas ideaalseid koristuspäevi nii vähe, et sellest ei ole kasu, kui sa vilja lõpuks mingiks kuupäevaks läbi närid. Küsimus on, et mis saab selle kvaliteedist. Kui on vili kuiv, siis tuleb maksimaalsete jõududega sinna kallale minna ja kiirelt koristada, kuni ilma on.”
Võimsa kombainiga saab head ilma kiiresti ära kasutada.
“Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis ilmselgelt sobib Eesti kliima ikkagi rohkem piima ja liha tootmiseks,” nendib Silm. “Teravilja saab kasvatada, aga see on komplitseeritud. Eriti võrreldes lõunapoolsete riikidega. Enama tehnika ostmine tähendab investeeringuid ja ega see teravilja tonni hinda alla ei too.”
Tänavu võib korralikke koristuspäevi peaaegu et kahe käe sõrmedel üles lugeda, kurdab ettevõtte tehnikajuht Alari Kutsar: “Nädal aega koristusperioodi alguses ja nädal lõpus. Ütleme neliteist päeva kokku. Kõik üle selle oli hambad ristis, pidid lihtsalt vägisi minema ja midagi ära võtma, et saaks põllu vabaks, kuivatid tööle ja logistika liikuma.”
1.jpg)
“Tehnikaga juhtub alati midagi ja ikka siis, kui on kõige kiirem aeg ja masinat kõige rohkem vaja,” räägib Silm. “Väga tähtis on, kui lähedal see tugi asub ja kuidas koostöö koostööpartneritega sujub. Kui see abi tuleb kaugemalt kui 100 kilomeetrit, läheb reageerimisaeg juba liiga pikaks. Õnneks on päris mitmed ettevõtted teinud investeeringuid ja tulnud meie piirkonda. Wihuri ja Agriland näiteks, kes on ehitanud meie kanti esindused. See teeb meie elu kindlasti palju lihtsamaks.”
Nii see koristamine tänavu käis, järvekeste vahel.
Põldudel lainetab vesi
Selgub, et ettevõtte platsil nähtud CLAASi kombain pole mitte kohalik, vaid kuulub teenusepakkujale. "Me nägime, et asi kipub keeruliseks minema ja tegime paari kontraktoriga kaupa, et saaks oma tehnikale lisa,” selgitab Silm. “Tagantjärele vaadates õigesti tegime. Esimesest võetavast kultuurist taliodrast alates jooksime kuni viimase meetrini paduvihmaga võidu. Iga meeter, iga pool tundi, isegi kümme minutit oli arvel. Saime odra põllult kätte ja hakkasime rapsi ette valmistama. Iga kombaini meeter oli meile suureks abiks.”
“Näiteks täna töös olevast 13-hektarilisest põllust saab märja tõttu koristada vaid 7-8 hektarit,” ütleb tehnikajuht. Männiku põllud on pae ja kivi peal, siit imendub vesi siiski kiiremini kui Lõuna-Eesti savimuldadelt. Ent kohati leidub siingi põlde, kus kombain võtab vilja, liikudes justkui väikeste järvede vahel. Teistpidi on siinsed põllud põuatundlikumad.
“Pead oma piirkonda ja põldu hästi tundma,” ütleb Silm. "Kui rataskombainiga peale lähed, tuleb arvestada, kui palju vilja võib punkris olla, et kinni ei jääks. Juht peab ka oskama põllu seisu hinnata, sest eemalt võib see paista kaunis, aga ära uppuda pole üldse keeruline. Eelmisel aastal kaevasime üht kombaini põllult välja nädalapäevad, vedasime hulga tehnikat kokku, ekskavaatoriteni välja. Tuleb märjemad kohad ilusama ilmaga ära koristada, aga see eeldab planeerimist, planeerimist ja veel kord planeerimist.”
Liikurhekseldi John Deere 9600.
Hakkepuit annab tööd
Siit tuleneb järgmine teema: ettevõte teeb suuri pingutusi, et hoida häid mehi, kes tunnevad kohalikke olusid ja oskavad ka muidu tööd teha. "Sa ei saa maksta heale kombainerile kaks kuud aastas palka ja loota, et ta tuleb järgmine aasta jälle sinu juurde tööle,” selgitab Silm. “Talle tuleb aasta läbi tööd pakkuda, et oleks leib laual, tuba soe ja lapsed koolitatud. Me teeme hooajaväliselt väikselt maaparandust ja lõikame võsa oma kraavipervedelt. See läheb hakkepuiduks. Sellega saame hoida mehed töös, neile palka maksta ja ka riigimaksud makstud. Lisaks saame nii rakendada ka oma raskeveokeid, mida viljaveol kasutame.”
Ka põld tahab tegelikult, et võsa lõigataks. “Kui sa jätad ühe kraaviääre lõikamata, siis ühe aastaga kasvab see võsa põllu poole meeter-poolteist,” sõnab Kutsar. “Järgmine aasta saad selle võrra 2 meetrit vähem külvata ja lõpuks jääb põld järjest väiksemaks. See on ka sellepärast oluline, et ei lõhuks oma tehnikat. Kui lõhud masinalt võsas näiteks peegli ära, siis uus maksab 300 eurot.”
Männiku mehed toodavad oma põldudelt, kraavidelt ja metsatukkadest aastas 10-30 tuhat kantmeetrit hakkepuitu, mis on täitsa arvestatav kogus. “Valitsus võiks sellele mõelda, et piirkondlikult saaks väiksemates jaamades hakkega toota nii elektrit kui sooja,” arutleb Silm. "Mida rohkem väikseid kombijaamasid, seda parem. Küllap leiduks neile piisavalt varustajaid.”
Energia teema on Männiku Teravilja asukohas aktuaalne, sest kui lähedale mereranda peaks tõesti kerkima Eesti tuumajaam, siis tulevad elektri ülekandeliinid otse üle nende maade. Ja need saavad olema nii grandioossed, milliseid siinkandis veel nähtudki pole. Teine teema, mis siinkandis muret valmistab, on kavandatav fosforiidikaevandus. Silm pelgab, et tekkida võib tõsine probleem tööjõuga, sest paljud noored on öelnud, et sel juhul kolivad nad siit minema. Mitte keegi ei taha, et tema lapsed kasvaksid karjääritolmu sees.
Horschi prits on võimas ja efektiivne.
Rohelised masinad jaksavad
Männiku Teravilja esimesed kombainid olid New Hollandid, seejärel tulid majja John Deere’id. Et koostöö on sujunud, siis ongi ettevõte järjest ostnud rohelisi masinaid ja vahetanud neid uuemate vastu välja. “Põllumajanduse üldkulud on kõvasti kasvanud, aga tulubaas väga tõusnud ei ole,” nendib Silm. “Elus püsida aitab ainult see, et planeerid targalt. Suure Ukraina sõja algul läksid kõik hinnad üles, nii masinatel kui teraviljal. Vilja hind tuli alla tagasi, aga masinad jäid endiselt kalliks. Masinate versus toodangu hind ei ole enam eriti proportsioonis.”
Kui ettevõtte varasem prioriteet oli kolme kuni viie aasta järel kogu masinapark uuema vastu vahetada, siis täna proovitakse hoida värsked pigem elutähtsad masinad. Neid, mis esimese ringi juba ära töötanud, kasutatakse abimasinatena, mis võetakse appi, kui kiirel ajal midagi juhtub. Vahel tuleb ka järelturult mõni masin osta, millega abitöid teha. “Peamised kombainid ja külvimasinad peaksid ikkagi olema värsked, et nende peale saaks kindel olla,” räägib Silm. “Ka koostööpartneri tausta peab tundma, et kas ta keerulisel hetkel ikka ulatab sulle abikäe ja kas tal on asendusmasinat pakkuda, kui vaja. Meie jaoks on väga tähtis, et masina müük ettevõttele ei lõppeks ära üleandmise-vastuvõtmise aktiga - järelteenindus ja järelsuhtlus on alati oluline.”
Ettevõttel on täna kaks John Deere X9 ja üks S790, lisaks üks T seeria klahvkombain. Üks X9 töötab kolmandat hooaega, teine on tänavu soetatud. "Ilmaolusid vaadates mõtleme täna veel ühe klahvkombaini peale,” sõnab Silm. “Vajame vähemalt kaht klahvkombaini ja ikkagi võibolla üht veel ka teenusepakkujalt. Kuna oleme loomakasvatajad, siis meil on põhu vajadus suur. Klahvkombaini järelt saame hakata kohe põhku võtma, aga rootori puhul tahab see reeglina ikkagi natuke kuivamist.” Maisi koristab ettevõte John Deere 9600 liikurhekseldiga.
Männiku Teravilja peakorter Ubjal.
“Sul võivad olla küll suured kombainid, aga kogu ülejäänud logistika peab neid sujuvalt teenindama,” räägib Silm. “Alates heedrikäru parkimisest peab olema kõik peensusteni välja arvestatud. Kui sa protsessi käigus iga asja peale mõtlema jääd, siis läheb päev kiiresti käest ära. Hooajal juhib Alari meil vägesid kombainide brigaadis. Kui ühel põllul töö käib, siis minnakse juba järgmist põldu lahti lõikama. Kui ülejäänud kolonn kohale jõuab, siis nad saavad kohe täie hooga võtma hakata.”
Ka ettevõtte traktoripark on täna pigem rohelist tooni. “Lõpuks loeb ikkagi see, et sul teeks masin põllul tööd, mitte ei seisaks aia ääres,” nendib Männiku Teravilja peremees. “Vahet ei ole, mis värvi. Kõigi masinatega juhtub vahel midagi, kas tehase vea tõttu või on süüdi juhi hooletus. Pole meil veel sellist värvi masinat olnud, millega mitte midagi ei juhtuks. Kõige tähtsam on ikkagi see, kui kiiresti suudad sellise olukorra ära lahendada. Ja veel parem, kui nendele lahendustele on juba ette mõeldud ja tehtud lepingud, millega saad ruttu abi või asendusmasina. Kõik võimalikud stsenaariumid tuleb ette läbi mängida.”
“Meie jaoks on oluline, et kui ostame mingi masina, millel märgitud mingi ühik hobujõude, siis see jõud ratastele ka jõuaks, mitte poleks tühipaljad numbrid pakkumise peal,” sõnab Alari Kutsar. "Seepärast on ka meie põhilised tööloomad ikkagi rohelised. Need, mis teevad kergemaid töid, transporti ja kivide korjamist, võivad olla ükskõik mis värvi.”
Kündma peab ikka
Paljud põllumehed pöörasid mõni aeg tagasi künnile selja, ent nüüd näib, et see on kindlalt tagasi tulnud. Männiku Teraviljas on siiski alati küntud. “Me siin vahepeal ka kündsime vähem, aga täna ikkagi elu näitab, et ader peab ka majapidamises olema,” räägib Arti Silm. “Kus on väga märg, põld läheb rööpasse ja ebatasaseks, siis künname selle uuesti siledaks, kui just kohe talivili peale ei tule. Rohumaad kasutusele võttes ja uudismaad muidu siledaks ei saagi, kui ei künna.” Kui varem oli majapidamises kolm erinevat atra, siis nüüd üksainus, Kvernelandi 8-hõlmaline. “Sellest jätkub küll ja veel,” muigab Kutsar.
Praegu on ettevõttes kasutusel kaks Horschi Pronto külvikut, üheksa- ja kümnemeetrine. “Erinevaid nüansse, mis loevad, on palju, aga me tahame, et meil oleks valikus alati kitsas ja ka lai reavahe,” selgitab Silm. ,Kogemus ütleb, et heinaseemet ja suvivilju ei ole laia reavahega väga õige külvata. Samas talivilja ja rapsi puhul on laia reavahe ennast väga hästi õigustanud.”
Ettevõttes peaks olema ka erinevaid külvikud, usuvad Männiku Teravilja mehed. Et saaks külvata niiskemates oludes, päris põuaga ja selliseidki, millega külvata seeme otse ja ilma mulda liigutamata. Praegu veel ei tehta oma põldudel otsekülvi, kuid huvi selle vastu on suur ning kaalutakse erinevate otsekülvikute häid ja halbu külgi. Üks ettevõte käis oma masinaga juba demo tegemas ja neid on veelgi oodata. “Põllud on erinevad ja vaja on riistu enne proovida,” ütleb Silm. "Iga masin ju maksab sadu tuhandeid eurosid, neid huupi seina äärde osta ei kannata. Selliseid otsuseid ei saa kergekäeliselt teha. Uurime ja mõtleme veel tükk aega, enne kui me oma põllutehnoloogiat siin nii totaalselt muudame.”
LOE LISAKS: TEGIJAL JUHTUB, TARGEM ON KINDLUSTADA
Balti riikide ja Põhjamaade juhtiva kindlustuspartnerina mõistab If Kindlustus hästi põllumajanduse riske ja oskab neid hinnata. If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Märt Maandi töökogemus näitab, et põllumajanduses kindlustatakse peamiselt masinaid: traktoreid, kombaine, niidukeid, heinapresse, pritse ja haakeseadmeid, hooneid, kaupa ja mitmesuguseid tootmisseadmeid. Põllutöö masinate kindlustamine on Eestis üsna teada ja levinud. Peamised õnnetused juhtuvad masinate kasutamise käigus — millelegi sõidetakse otsa tööd tehes või töömaalt tagasi tulles. Iga kahju ulatub mitmetesse tuhandetesse, kuni paarikümne tuhande euroni. Seda näitavad paljude põllumeeste kogemused. Harvad pole ka masinate ümberminekud, kraavi sõitmised või libedaga takistustesse sõidud või ka masina täishävingud lühise või mõne muu sündmuse tõttu, mis muudab tehnika kasutuskõlbmatuks.
Märksõnad: Kindlustuslahendused põllumajanduses, Põllutöömasinate kindlustus, Loomakindlustus, Metsakindlustus, Tegevuse vastutuskindlustus
