Olukorras, kus kütus on oluliselt kallimaks läinud, kuid piima ja teravilja hinnad pigem all, tuleb põllumeestel oma tehnikaparki rakendada maksimaalse efektiivsusega, nendib Põlva Agro tegevjuht Silver Kask.
Ettevõte arendab oma masinaparki süsteemselt, eelistades töökindlat ja võimalusel suurema jõudlusega tehnikat.
Põlva Agro haritava maa kogupindala on ligikaudu 7000 hektarit. Sellest umbes 4100 hektarit moodustavad teravilja ja rapsi põllud. Lisaks on maisi all u 700-800 ha, ligi 1500 ha rohumaid ning kuni 150 ha püsirohumaid. Ettevõtte lautades peetakse ligikaudu 2100 lüpsilehma ning enam-vähem samas mahus on noorloomi.
“Meie põllumaad on valdavalt kerged, liivakamad mullad,” ütleb agronoom Karel Toss. “Savikamaid alasid esineb üksikute saartena, kuid raskete savimuldade probleemi ei ole. Mullastiku kvaliteet varieerub piirkonniti: ühes suunas on mullad paremad, teises veidi nõrgemad, kuid saagid saame mõlemal juhul kätte.”
Eelmine aasta oli saakide poolest ettevõtte jaoks keskmine. “Talirapsi saime keskmiselt 3,2–3,3 tonni hektarilt, taliotra umbes 6 tonni,” räägib agronoom. “Talinisu tuli 5-6 tonni, ent suviviljad jäid selgelt nõrgemaks ja alla ootuste. Mahuliselt saime saagid kätte, kuid majanduslikku tulemust mõjutas tugevasti madal kokkuostuhind, mis jäi alla igasugust arvestust.”
Piimatootmine on ettevõtte tugev külg, jõudluskontrolli andmete põhjal ollakse Eesti paremiku seas. “Selle tagavad eeskätt tugevate loomadega kari ja kvaliteetne põhisööt,” ütleb Toss. “Eesmärk on jõuda keskmise piimatoodanguni 50 kilo lehma kohta päevas ja me ei ole sellest enam väga kaugel.”
Põlva Agrol on töötajaid ligikaudu 115, neist põllutöödel ligi 30 inimest, lautades kokku 70 ning kontoris ja tugiteenustes on hõivatud umbes 15 inimest.
Majanduskeskkond teeb muret
Alates 2022. aastast on ettevõtte juhtimine ja korraldus läbinud olulise muutuse. Varem tegutsesid neli erinevat tootmisüksust suures osas iseseisvalt, oma agronoomi ja tehnikaga. Nüüd on kogu masinapark ja töökorraldus koondatud Põlvasse ning tööpäevad algavad ühest kesksest punktist. See on vähendanud dubleerimist ning muutnud tehnika hoolduse ja remondi korraldamise tõhusamaks.
Põlva Agro põllud paiknevad valdavalt 15–20 kilomeetri raadiuses peakontorist, mis teeb ettevõtte territooriumi suhteliselt kompaktseks. Suurim logistiline kitsaskoht on Põlvast läbisõit – enamjagu tehnikat peab sõitma ümber linna.
Praegune majandusolukord on keeruline, piima ja teravilja hinnad on madalad ning samal ajal on kütuse ja muude sisendite hinnad kõrged, ütleb Kask. Seetõttu jälgib ettevõte väga tähelepanelikult kulusid, eriti kütusekasutust ja logistikat.
“Transpordi korraldamisel kaalume iga sõitu ja tööoperatsiooni, et vältida ebavajalikke liikumisi,” selgitab tegevjuht. "Olulisi töid ei saa ka tegemata jätta, pigem otsime nutikamaid ja tõhusamaid lahendusi.”
Käesolev kevad on olnud erakordselt varajane, märgib Kask: “Vedelsõnniku laotamine ja külvitööd algasid meil märksa varem kui tavaliselt ning osa töödest on juba tehtud ajaks, mil me tavapärasel aastal alles alustame.”
Masinapark ühtlaseks
Ettevõtte masinapark on üsna kirju, sest see on kujunenud erinevatel aegadel ja erinevate osakondade vajadustest lähtuvalt. “Praegu liigume järk-järgult ühtlustamise suunas, eelistades töökindlaid ja efektiivseid lahendusi,” selgitab tehnikajuht. “Meie masinad on suhteliselt uued. Näiteks suurem osa veokitest pärineb aastatest 2014–2017, mis põllumajanduse mõistes tähendab veel suhteliselt uut tehnikat. Ent päris mitmed suuremad masinaid oleme ostnud viimasel paaril aastal.”
“Ühtse töökorralduse loomise käigus vaadati üle kogu tehnikapark,” nendib Põlva Agro tehnikajuht Agu Papagoi. “Kui varem oli näiteks kaheksa kombaini, siis praeguseks on kasutusel neli suurema jõudlusega masinat. Sama loogikat järgime ka külvikute ja pritside valikul – eesmärk on kasutada vähem, kuid võimekamaid masinaid.” Vanem ja vähekasutatav tehnika läheb järk-järgult müüki, et see ei jääks lihtsalt platsile roostetama.
Topeltrattad tagavad suure traktori hea veojõu.
Ettevõttel on praegu kasutusel kaks kombaini Claas Lexion 6900 ja kaks John Deere X9. Viimased on võetud rendile kuueaastase lepinguga. “Rendilahendus on osutunud majanduslikult mõistlikuks, sest see vähendab investeeringukoormust ja tagab kiire tehnilise toe – kõik hooldus- ja remonditööd kuuluvad paketti ning rikke korral reageeritakse kiiresti,” ütleb tehnikajuht. "Arvestades, et üks uus kombain koos heedriga maksab ligikaudu miljon eurot, on rendimudel ettevõttele paindlikum lahendus.”
Praegune koristusvõimekus on seni olnud piisav, hindab tehnikajuht. Kahe hooaja kogemus näitab, et ka suuremate saakide korral on töödega hakkama saadud, kuid väga hea saagiaasta puhul võib tekkida vajadus veel ühe kombaini kaasamiseks.
Traktorite loetlemisel jääb tehnikajuht korraks hätta: „Traktoriste on kokku 30 ligi, intensiivses kasutuses traktoreid on sama palju ja mõned ühikud vanemaid masinaid tagavaraks. Põhilised põllutööd teeme suurte, üle 400 hj masinatega. Lisaks on väiksemad farmides kasutatavad masinad, ning isegi mõned Belarusid on veel rivis.“ Traktoritel kasutatakse topeltrattaid ja kombainidel roomikuid, eelkõige veojõu ja pinnasesäästu parandamiseks. Eriti just vihmastel aastatel on see võimaldanud koristada kõik põllud ilma kinnijäänud masinateta.
Eesmärgiks on jõudlus
Kasutusel on mitu erinevat külvikut: üheksameetrine Väderstad Spirit ja kuuemeetrine Horsch Pronto ning maisi külviks Väderstad Tempo. Viimase kasutusmaht on olnud ligikaudu 400–500 hektarit hooaja kohta ning see katab valdava osa ettevõtte maisipinnast. Ülejäänud tööd tehakse kas renditud masinatega või teiste külvikutega.
Masinavalik põhineb praktilisel kogemusel – eelistatakse tugeva raamiga ja vastupidavaid seadmeid. Nii on Väderstadi kõrval kasutusel veelgi Rootsi rauda ennast tõestanud Kvernelandi atrade näol. "Mitmete teiste tootjate puhul näitas varasem kogemus kahjuks, et raamid ja konstruktsioonid ei pea kohalikele tingimustele vastu,” nendib tehnikajuht.
Silotöödeks kasutatakse võimsat silokombaini John Deere 9900, mis võimaldab katta kogu silo koristuse ühe põhikomplektiga. Esimesel niitel rakendatakse siiski vajadusel ka teist, Claas Jaguariga komplekti, et tagada silo kvaliteet mõlemas farmis. Silo ladustatakse otse hoidlatesse, mitte pallidena.
Läga laotatakse kahe komplektiga – üks iseliikuv Holmer ja teine traktori järel veetav Samsoni lägatsistern. Keskmiselt laotatakse aastas umbes 120 000 tonni läga, millest ligikaudu pool kevadel ja pool sügisel. Logistika planeeritakse jooksvalt vastavalt põldude ligipääsetavusele – ligipääsetavatele põldudele veetakse läga autodega, kehvematesse kohtadesse traktoritega.
Mullaharimisel kasutab Põlva Agro mitut erinevat seadet. Lemken Rubin 9/600 on üks raskemaid randaale majandis, kuid viimastel aastatel on mindud järk-järgult üle kergemate randaalide kasutamisele. Alustati kuue meetri laiuse masinaga Farmet Softer, mis õigustas end nii töökindluse kui ka kvaliteedi poolest. Järgmise sammuna soetati 11-meetrine randaal Farmet Softer. „Kuna antud masin tõestas ennast hästi, siis soetasime ka sellel aastal ühe juurde,“ ütleb tehnikajuht. Praegu on kasutusel kolm kerget randaali ning vajadusel ka üks raskem variant.
Mõni aasta tagasi soetas ettevõte Elho kivikoguri, millega puhastatakse põllud enne külvi. Seade on osutunud töökindlaks ja tõhusaks, kusjuures varasem kogemus teiste tootjate kivikoristusmasinatega oli pigem negatiivne.
Transpordiks kasutab ettevõte nelja veoauto kombinatsiooni, millest kaks on veoskeemiga 4x4 ja teised kaks 6x4. Haagised on lükandseintega, mis võimaldab vedada nii teravilja kui ka silo. Veod tehakse veoautode ja traktorite koostöös, et hoida kulud kontrolli all.
“Enamikel aastatel oleme suurem osa saaki saanud veokitega otse põllult ära vedada,” ütleb tehnikajuht. Erandiks oli väga vihmane hooaeg, mil osa vedusid tuli teha traktoritega, kuna pehmetele põldudele ei saanud veokitega ligi.
Tehnikapargi igapäevased hooldused ja lihtsamad remonditööd teeb ettevõte oma töökojas. Keerulisemate reguleerimiste ja garantiitööde puhul läheb vaja esinduste abi. Töökojas töötab kaks mehhaanikut ja üks keevitaja.
Masinatarnijate reageerimiskiirust hindab Põlva Agro kõrgelt. "Kriitilistel hetkedel on suudetud asendusmasin tuua mõne tunniga, mis on päästnud nii koristuse kui ka silo kvaliteedi,” ütleb tehnikajuht.
Täppisviljelus on tulevik
Viimastel aastatel on Põlva Agro pööranud tähelepanu täppisviljelusele: kaardistatud on kõik põllud, seadistatud masinate omavaheline andmevahetus ning rakendatud automaatsed töölaiuse ja sektsioonikontrolli lahendused.
Pritsid on varustatud süsteemiga, kus iga pihusti töötab eraldi, mis vähendab ülekatteid ja kemikaalikulu. Masinad suhtlevad omavahel digitaalselt ning tööandmed liiguvad reaalajas kontorisse, võimaldades kiiresti reageerida ilma- ja põllutingimuste muutustele.
Pritsipark on samuti ühtlustatud: kui varem kasutati erineva töölaiusega pritse, siis nüüd on kasutusel kaks 36-meetrise poomiga pritsi. Sarnane lähenemine kehtib ka randaalide ja muu mullaharimistehnika puhul – järk-järgult on mindud laiema ja võimsama tehnika kasutamisele, et vähendada masinate arvu ja suurendada töö efektiivsust.
Tööjõud püsib
“Tööjõud liigub meil kindlasti vähem kui teistes põllumajandusettevõtetes,” sõnab tegevjuht Silver Kask. “Töötajad vahetuvad peamiselt loomulikel põhjustel, näiteks vanema põlvkonna pensionile jäämisel. Arvan, et lojaalsuse põhjuseks on meie töötingimused: tehnika on kaasaegne ja mugav ning tööde planeerimine on selge.” Kui töötajad teavad, mida ja kus teha tuleb, väheneb pinge ja suureneb rahulolu.
Loomakasvatuse poolel on tööjõu olukord keerulisem, kuid see on kogu sektori üldine probleem, nendib tegevjuht. Osa töötajatest püsib, samas kui märkimisväärne hulk vahetub. Vajadusel kasutatakse ka välistööjõudu, sealhulgas renditöötajaid ja Ukrainast pärit farmitöölisi.
“Heameelt teeb, et taimekasvatusse tuleb noori kenasti juurde,” jätkab Silver Kask. “Praktikante tuleb näiteks Olustvere koolist ja neile antakse võimalus erinevaid töid proovida. Kui noor töötaja näitab üles huvi ja oskusi, saab ta liikuda ajapikku keerulisemate masinate peale. Meil on mitmeid näiteid, kus algul lihtsamatel töödel alustanud noored on lühikese ajaga jõudnud kombaini või muu suure iseliikuva masina juhiks. Selline süsteem motiveerib ja aitab kasvatada ettevõttele lojaalseid spetsialiste.”
