Auksis toimetab kaks põlvkonda põllumehi

Tom Adamsonil (23) ei tekkinud elukutsevalikul mitte mingit kahtlust – ikka põllumeheks, nagu isa Andogi. Seda enam, et perepoeg on juba 6. eluaastast kindla käega masinaid roolinud.

Rubriiki toetab If Kindlustus

Fotod Aivar Kullamaa

Tekst Margo Pajuste

Juba enne sel kevadel lõpetatud ajateenistust on Tom aastaid töötanud isa ettevõttes, kuid nüüd plaanib hakata põldu harima ka omal käel ja oma ettevõttega.

Küsimusele, kui kaua sa siin oled töötanud, vastab Tom muheldes: “Sellest ajast peale, kui sündisin. Vanemad rääkisid, et head töömeest on raske leida, tuleb ise teha. Noh ja nii see siis läkski.”

Tom plaanib maad veel juurde osta.

Tom on lõpetanud päevase õppe Olustveres, millega kaasnes põllumajandustöötaja neljas tase. Tänaseks on ta soetanud oma esimesed maad ja masinad. “Mina toimetan kahesajal hektaril,” ütleb ta. “Enamik on talivili: nisu, oder, ja siis mingil määral raps. Suviviljadest ainult uba.”

Isa Ando Adamson arvutab kokku, et tema ettevõte harib umbes 300 hektarit põllumaad. "Mul on üsna samamoodi, seitsekümmend protsenti talivilja ja siis ülejäänu on põlduba. Taliviljakeskne majandamine, kevadel võidame sellega aega.”

Isa ettevõttes toimetab kaks traktorit ja üks kombain. “350 ja 284 hobujõudu, kõige väiksem, 185-hobujõuline on kuu aega vana, ja kuulub Tomile. Kõige suuremal on vanust kaks aastat ja keskmine on nelja-viie aasta vanune. Traktorid on muide kõik oma vahenditest ostetud, ilma toetusteta.”

Horschi külvik on mitmekülgne ja erineval moel seadistatav.

Külvikud ritta

Möödunud aastal korraldas Tom täiesti omaalgatuslikult külvikorra katsed rapsile. Erinevad firmad tõid kohale erinevad masinad ja siis ühel päeval pandi need põllu peale ritta. Kokku sai katsetada seitset erinevat külvikut, igaühele sai üks tehnoraja laius. Sellest 1/3 oli küntud ja 2/3 oli kõrrepõldu, et sama külvik külvaks nii otse kõrde kui ka künni peale. “Osalesid Lemken Karat, mille peal oli APV peenseemne külvik, Väderstadi 5-meetrine TopDown, mille taga ketasseemendid,” meenutab Tom. “Siis oli TopDown, millel seemendeid ei olnud, aga peenseemne külvik Biodrill on taga peal ja see külvab rulli ette piide taha rapsi maha. Veel oli kuuemeetrine Horsch Focus, laia reavahega ja sügavkobesti piidega. Bednari külvik Matador MO 6000, kuuemeetrine Lemken Solitaire külvik ja lõpuks Horsch Pronto, samuti kuuemeetrine.”

Tulemuste kohta on enne saagi koristamist veel vara midagi lõplikku öelda, ent mingeid järeldusi saab siiski juba teha. "Kõik katsed, mis sai külvatud, need ka talvitusid,” räägib Tom. "Ilmastik oli tänavu väga soodne, niit et vahet polnud, millega külvasid, kõik talvitusid ja kõik on praegu hetkel hästi. Eks selgub nüüd koristuse käigus, mida näitavad saaginumbrid, kas on mingit erinevust ja kas on äkki teradel kvaliteedis vahe sees või ei ole. Silma ja drooniga praegu vahet ei tee.“

Katse lõplikel tulemustel tasub kindlasti silm peal hoida, sest nagu nendib isa Ando, on mõnede katses osalenud külvikute hinnavahe nelja-viiekordne. “Võib selguda, et ei anna viis korda kallim külvik sulle edu ei kiiruses ega idanevuses,” ütleb ta. “Aga seda katset peab kordama, et asi kindel oleks. Need tulemused kehtivad ainult tänavuse suhteliselt soodsa hooaja kohta. Ei saa teha lõplikke järeldusi, et üks külvik on teisest palju parem või halvem.”

Talikultuuridega on sel aastal lood üldse üsna hästi, suviste kultuuride kohta ütleb Tom, et vau-efekti ei ole. “Kõik ei saa hästi minna,” kinnitab ka isa Ando. “Midagi läheb ikka kehvasti. Kui sul läheb väiksem pind untsu, siis on hea, kui läheb suurem, siis on halb. Meil on 25 hektarit otra ja sadakond hektarit on uba. Oaga läks selles mõttes õnnetult, et üks päev peale külvi tuli lausvesi ja põld oli nädal aega vee all.“

Siin majapidamises on peetud ikka CLAASi traktoreid.

Alguses oli ikka Belaruss

Nii isa kui poeg on otsustanud CLAASi traktorite kasuks. “Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas,” ütleb Tom. "Probleeme pole nendega olnud, teevad oma töö ära.”

“Kui pettuma ei ole pidanud, siis ei pea ka otsima võimalusi vahetuseks,” nendib Ando. “Kui tuleb kuskilt tagasilöök, küll siis hakkavad ka muud mõtted tööle. Päris palju määrab ka see, et masinatel ja haakeriistadel omavahel õlid klapiksid.”

“Enne neid CLAASe olid ka CLAASid,” kinnitab Tom. “Ja enne eelmist CLAASi oli Belaruss ja enne seda olid T25 ja T40." Toona oli talus maad kokku 35 hektarit ja siis sai väikeste traktoritega hakkama küll.

Kasutusel on CLAASi kombain Lexion 6800, millel ees 9,3-meetrine VARIO heeder. “Lisaks, kõik masinad on meil GPS-juhtimisega ja RTK täppissignaalidega,” selgitab Tom. "Konkurendid võivad öelda, et nende tasuta signaal on sama hea kui tasuline RTK, aga tänavu ma nägin vahet. Pidin käima naabrimehel abiks kartuli peenraid tõmbamas, sest tema enda masin ei suutnud joont hoida. Kartulipeenraid on vaja tõmmata täpselt, et separaator ja panija jookseksid õige joone peal, et ei oleks mingit kõikumist. Juba 5 sentimeetrit mööda on juba päris suur asi ja ajab need vaod segamini. Naabrimees kasutas paraku tasuta varianti.”

CLAAS on muutunud kombaini sünonüümiks.

Tomi  ettevõtte moodsa kuuemeetrise külviku Horsch Pronto funktsioonide kohta ütleb omanik muiates, et kui vaja, võib külvata enda nime põllu peale. “Annad külvikule kaardi ette ja ta teeb sulle labürindi põllu peale, kui tahad,” kinnitab ka Ando. “Row controliga ja kahe torniga on võimalik külvata igasuguseid asju,” täiendab Tom.

Vaatame Horschi pritsi, mis osteti isa ettevõttesse mullu septembris. "Sellel nüüd ei ole kõiki kõige viimasemaid lisasid, aga enamik siiski,” selgitab Ando. “On 2 + 2 pihustid, mitte ei ole 2 + 4 ja ei ole pulseerivad pihustid. Me leidsime, et 2 + 4 mul ei ole vaja, kuna me ei kasuta nii palju erinevaid asju. Pulseeriv pihusti ei lase ka kiirust nii aeglaseks. Need üksikpihustid lubavad kiirust alla tuua.”

“Horschi prits on võrreldes konkurentidega uskumatult stabiilne,” jätkab Ando. “ See hoiab 30 sentimeetrit vahet taimedega. Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Horschi Leeb GS puhul lubab tehas töötada ka 7 m/s tuulega.”

Horsch Leeb GS võib töötada ka tuulega 7 m/s.

"Pluss teine asi, et ma saan välja võtta, mis normiga, kui kiiresti, mis suunas ja millise pihustiga ma põllu peal pritsisin, telemeetria on peal,” jätkab Ando. "Täpselt sama on meil sellel Horschi teravilja külvikul. Me saame välja võtta kummast punkrist, mis normiga ja kui palju ma seemet panin, mis kohapeale konkreetselt läks.”

Kive siin jätkub

“Me künname nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik,”  ütleb Ando. “Meie piirkonnas on kive väga palju, meil on ka kivikorjaja. Kui sa vaatad siin ükskõik mis põllu äärde, siis meie eesmärk on see, et saada põllud natukenegi kividest puhtamaks. Kuna siin 20 aastat ei ole korjatud, siis kive on tohutult palju. See aga on masinate ja kombainide surm. Maid, mis vähegi võimalik, künname, et saaks kive korjata. Ja ka umbrohu tõrjeks ja ka selleks, et me saaksime maad ühtlasemaks.”

“Eestis on küntud 200 pluss aastat, see on ja jääb,” nendib Ando. "Kümme aastat tagasi hakkasid kõik minema minimeeritud harimise peale ja viie aasta eest tundus, et atrade müük Eestis on lõppenud. Siis kolm-neli aastat tagasi käis järsku mingi klikk ja atradel on tellimise järjekorrad, neid ei jõuta toota nii palju kui tahetakse. Saadi aru, et see asi ei päde nii nagu sooviti või arvati.”

Siinkandis on veel vara künnile „hüvasti“ öelda.

Ando ja Tom kasutavad Kvernelandi nelja ja viie hõlmaga atrasid. Üks neist on nutiader. “Kverneland ei ole kõige odavam asi, aga kui see töötab ja iga selle varuosa on igast poest saada, siis pigem eelistan ma sellist riista,” ütleb Ando. “Kui Kvernelandi peitel maksab ütleme kümme eurot ja konkurendi oma maksab 70 eurot, siis see teine ei pea seitse korda paremini vastu. Võtsime nädalavahetuseks prooviks konkurendi adra ja suutsime kahe hektari peale ära kaotada kolm peitlit. Ja mitte üheski poes neid müüa pole. Need olid kiirkinnitusega peitlid, aga esindus oli kinni laupäev-pühapäev. Ma ei saa oodata kolm päeva, et minna uusi peitleid ostma. Tõin küla pealt metalliotsija ja otsisin kadunud peitlid üles, aga ei ole reaalne niimoodi tööd teha. Ma künnan Kvernelandiga 10 hektarit täpselt samades tingimustes ja mul ei lähe mitte ühtegi peitlit. Kiirkinnitusega variant Eesti kivistel põldudel lihtsalt ei tööta.”

Mis plaanis järgmiseks soetada, mida vaja läheb? "TopDowni edasiarendust on vaja,” ütleb Ando. “Eelmine aasta külvasin ma 100% rapsi TopDowniga. Ostsime ühe kasutatud peast ja ehitasime ümber. Kui ta enne viskas seemne maha lehtriga igale poole laiali, rulli ette, siis tegelikult kasvama lähevad ja tugevaks saavad need taimed, mis satuvad sellesse kohta, kus pii on tõmmanud. Need seemned, mis satuvad sinna, kus maad haritud pole, kas tulevad tükk aega hiljem üles, on sügiseks nõrgad või ei tule üldse üles. Me siis ehitasime TopDowni nii ümber, et lehtrid võtsime ära, panime torusid juurde ja tõime kõik toru otsad täpselt pii kohta rulli ette maha.  Kõik seemned kukuvad sinna kohta, kus pii on tõmmanud soone. Et kõigil seemnetel oleks kohe kobe maa, kus kasvama hakata ja kus on ka vaba muld. Aga nüüd järgmine samm on see, et eelmisest aastast saab TopDowni osta ka ketasseemendiga, mis paneb seemne veel täpsemalt rulli taha, õige sügavuse peale. Meil ei ole TopDownil väetisekülvikut praegu, aga võiks saada ka seemne juurde kohe ka starterväetise.”

Ise tuunitud TopDown asetab seemne täpselt õigesse kohta.

LOE LISAKS: Kindlustus annab hingerahu

If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Märt Maandi rõhutab põllumajandusettevõtete tähtsust majandusele ja meie kõigi igapäevaelule — saagist sõltub paljude inimeste toidulaud. „Põllumeestele on vajalikud igapäevatöös mitmesuguseid masinad ja seadmed, rajatised ja hooned. Et ettevõtjad ja töötajad saaksid seada fookuse põllumajandusele, aitame meie toime tulla ootamatustega, milleks võivad olla tulekahjud, masinate seotud õnnetused ja tormidest tulenevad kahjustused,“ selgitab Sondla. 

Märksõnad: Kindlustuslahendused põllumajanduses, Põllutöömasinate kindlustus, Loomakindlustus, Metsakindlustus, Tegevuse vastutuskindlustus,