Roomiktraktorid on loodud rasketeks veotöödeks. Kuid kui suur osa mootori võimsusest muundub tegelikult veojõuks? Kas astmevaba käigukast suudab selles segmendis oma eeliseid maksma panna?
Suured traktorid on lummavad. Kuid selles klassis ei tohiks vaimustus ostuotsust kuigivõrd mõjutada. Just nende masinate puhul loeb eelkõige üks asi: kui tõhusalt muundatakse mootori võimsus veovõimsuseks? Püüame tuua siia veidi selgust.
Testis osalejad
· Case IH Quadtrac 645 (nimivõimsus 474 kW / 645 hj, tippvõimsus 514 kW / 699 hj)
· Claas Xerion 12.650 (nimivõimsus 450 kW / 612 hj, tippvõimsus 480 kW / 653 hj)
· John Deere 9RX 830 (nimivõimsus 610 kW / 830 hj, tippvõimsus 672 kW / 913 hj)
Kõik nende suurtraktorite üksikasjad oleme koondanud tabelisse „Tehniliste andmete ja mõõtmistulemuste võrdlus“.
Ja ärge muretsege: me ei võrdle õunu apelsinidega! Loomulikult ei saa John Deere’i 9RX-i maksimaalset veovõimsust, mis tuleb kuni 180 hj (!) suuremast mootori võimsusest, võrrelda Claasi ja Case IH traktorite mõõtmistulemustega. Seetõttu keskendume kasutegurile: kui suur protsent mootori võimsusest (tootja andmetel) muundub tegelikult veojõuks?
Jõuülekannete võrdlus
Quadtrac ja Xerion sobivad pealegi suurepäraselt ka käigukastide võrdlemiseks: powershift või astmevaba? Milline käigukast edastab jõu roomikutele tõhusamalt? Selleks sõitsime (ja lasime sõita) septembri alguses katseradadel firmas Agrar Wesenberg (kes andis meile lahkelt kasutada Xerion 12.650, kuivõrd Claas ei soovinud esialgu testis osaleda). Vahetult enne katsete algust leidis Claas testiks siiski kogenud juhi (vt. „Nii mõõtsime“).
Et pinnas mängib veojõu ülekandel otsustavat rolli, tegime kindlaks juba 2016. aastal. Nii oli Wesenbergi kergetel liivmuldadel täisveojõu rakendamine märksa keerulisem kui raskel savimullal.
Sellegipoolest: ettenähtud 10 km/h juures sundis Köckerlingi 9 m laiune Vector-kultivaator kõik need hiiglased (ehkki alles tiibkäppadega ja enam kui 35 cm töösügavusel) põlvili. Ja et jääda õunte ja apelsinide võrdluse juurde: Xerion töötas kliendimasinana 900 mm laiustel lintidel (toetuspind 6,2 m² ja traktori laius 3,30 m). Seevastu olid Case IH ja John Deere oma traktorid varustanud 76 cm laiuste lintidega (toetuspind vastavalt 5,7 ja 5,8 m² ning laius 3 m).
Kõik masinad haakusid pinnasega hästi kuni väga hästi: täisveojõu ja 10 km/h juures mõõtsime Quadtracil 4%, 9RX-il 4,6% ja Xerionil 2% libisemist. John Deere 9RX-il ja Case IH Quadtracil oli seejuures fikseeritud ja peaaegu identne kaalujaotus: 57% omamassist langes seistes esisillale. Claas varustas Xerioni ballastiga nii, et 64% massist langes esimestele roomikutele. See tähendas aga, et esiosa oli maanteesõiduks selgelt ülekoormatud (19,1 t lubatud 16 t asemel). Lugege ka esimese osa lõpus asuvat kommentaari.
Füüsika seab piirid
Maksimaalse, lausa 491,8 kW suuruse veovõimsusega suudab John Deere’i 9RX 830 muundada veojõuks koguni 73,3% oma deklareeritud mootori võimsusest (671 kW)! Et seejuures kaob diislikütust paagist 165 liitrit tunnis, võib kõlada hävitavalt, kuid kütuse erikulu on seejuures vaid 280 g/kWh. Siin näitab oma tugevust John Deere’i 18-liitrise töömahuga mootor, mis tuleb selles võimsusklassis toime ilma AdBlue-ta.
Kuid siin peame siiski tuginema tootja kütusekulunäidule, sest DLG mõõtetehnika ei olnud paraku selliste vooluhulkade jaoks ette nähtud. Seetõttu ei olnud siin – erinevalt Quadtracist ja Xerionist – võimalik kütusekulu mõõtmisi teostada.
Maksimaalse veojõu juures jõuavad Quadtrac 645 ja Xerion 12.650 libisemispiirini alles kiirusel alla 4 km/h. Suurema mootorivõimsusega 9RX seevastu – hoolimata 34-tonnisest massist – saavutab libisemispiiri juba 7,5 km/h juures. Siin on seega jõutud füüsika piirideni. Et tulevikus oleks võimalik veelgi suuremat veojõudu üle kanda, tuleks kaotada roomiksõidukitele kehtiv 32-tonnine täismassi piir. Seda, et see ei kujutaks mingit ohtu teede vastupidavusele, näitab nende kolosside väike erisurve maapinnale: see on vaid 0,5 kg/cm², võrreldes veoautode enam kui 5 kg/cm²-ga.
Powershift-käigukastide esindajana astub võrdlusesse Quadtrac 645, mida kuni mudelini Quadtrac 555 pakuti ka astmevaba ZF-käigukastiga. Quadtrac 645-l on 16 edasikäiku ja kaks tagasikäiku. Xerion 12.650-s on kasutusel ZF astmevaba käigukast Eccom 5.5. Et suurem võimsus võrreldes Xerion 5000-ga käigukasti ei kahjustaks, on käigukastis tõstetud pöörlemiskiirust, vähendamaks pöördemomenti.
Tulemuste juurde: Case IH Quadtrac 645 suudab veovõimsusega 358 kW muundada veojõuks täpselt 69,8% oma mootori 514 kW suurusest tippvõimsusest. See on ligi 5% rohkem kui Claas Xerion 12.650-l, mis jõuab 64 protsendini ehk 307 kW-ni. Quadtrac tarbib seejuures 4-protsendilise läbilibisemise juures kütust 302 g/kWh (ümberarvutatuna umbes 296 g/kWh 2% libisemise korral).
Mercedes-Benzi mootoriga Xerion – või täpsemalt selle mootori ja käigukasti tõhus juhtimissüsteem – kulutab maksimaalse veojõu juures ja 2-protsendilise libisemisega, 900 mm laiustel lintidel töötades täpselt 299 g/kWh. Seega on mõlemad testiosalised täiskoormusel kütuse erikulu poolest sisuliselt võrdsed.
Huvitavaks läheb olukord siis, kui lainelisel maastikul või vahelduvatel muldadel jõutakse traktori osalise koormuse piirkonda. Kui näiteks vajatakse vaid 60% maksimaalsest veojõust, peaks Quadtraci juht kindlasti kõrgema käigu sisse lülitama ja mootori pöördeid vähendama. Võrreldes „täisgaasiga“, mille juures erikulu on 336 g/kWh, langeb erikulu seejärel vaid 295 g/kWh-ni.
Xerion teeb sellise ülekandearvu ja pöörlemiskiiruse kohandamise astmevabas käigukastis automaatselt. Nii on ka tema 60% osakoormuse juures 296 g/kWh-ga sama tõhus kui maksimaalse koormuse korral. Künklikul maastikul, kus veojõuvajadus pidevalt muutub, on seega tõhusa „tõmbe“ saavutamiseks otsustava tähtsusega õige ülekandearvu ja mootori pöörlemiskiiruse valik.
Siin on selgeks võitjaks astmevaba Xerion. Piisab kiirusehoidja nupu vajutamisest ning mootori ja käigukasti juhtimissüsteem teeb ülejäänu. Sellele lisandub lihtne ja sentimeetri täpsusega manööverdamine haakeriista ühendamisel. Vaid kultivaatori mulda laskmisel peab juht tegutsema nii, et mootori ja käigukasti „aju“ suudaks ootamatu koormuse vastu võtta. Claas arendab siin parasjagu iseõppivat tarkvara, mis pälvis Agritechnical hõbemedali.
Tasasel maal valib juht seevastu ühe sobiva käigu, millega mootor saab töötada heas „tõmbealas“. Sellisel juhul on powershift-käigukast endiselt tõhus valik.
Sellel, et maksimaalsest veojõust vaid 40% juures on kütuse erikulu mõlema käigukastivariandi puhul kõrgem, võib olla mitmeid põhjuseid, sealhulgas traktori liiga suur mass. Selle mõju saime uurida Claas Xerioni puhul, kuna sealt saab vähese vaevaga eemaldada 4 t ballasti. Kuigi maksimaalne veovõimsus langeb seejuures veidi, 301 kW-ni (libisemise suurenemise tõttu), on erikulu siiski mõnevõrra parem kui ballastiga: 334 g/kWh võrreldes 346 g/kWh-ga.
Kaks kontseptsiooni
Claas Xerion ei erine kahest Ameerika konkurendist mitte üksnes käigukasti poolest. Tänu pööratavatele roomikutele on Xerioni konstruktsiooniline lahendus, kus igal roomikul on kaks roolisilindrit, märksa keerukam kui lihtne liigendraam, nagu Quadtracil ja 9RX-il. Lisaks väheneb traktori manööverdusvõime lisavarustusse kuuluva rippsüsteemi paigaldamisel. Meie proovitud ilma rippsüsteemita mudel pöörab siiski 15,70 m läbimõõduga ringis – peaaegu sama järsult kui Quadtrac, mille pöördediameeter on 15,80 m. Rohkem üksikasju roomikute kontseptsiooni kohta leiate tekstikastist „Roomikajamite võrdlus“.
Loomulikult peavad ka kõige suuremad kolossid ümberpaiknemiseks aeg-ajalt maanteele minema. Peale juba mainitud kaaluprobleemide ei ole see kindlasti roomikajamite lemmikdistsipliin – isegi kui kõik masinad suudavad sõita 40 km/h. Et roomikud pole maanteesõiduks mõeldud, näitavad kuni 68 °C-ni ulatuvad temperatuurid lülide sisekülgedel pärast 30-minutilist maanteesõitu.
Seetõttu soovitavad kõik tootjad nn „määrimist“ talgi või liivaga. Vastasel juhul on oht, et kumm vulkaniseerub jooksu- või juhtrataste külge. Põllul on seevastu roomikutes reeglina piisavalt „mustust“, mis sellise nähtuse ära hoiab.
Sageli liiga raske
John Deere 9RX 830 mass on 34,8 t, mis teeb selle kandmise Saksamaa liiklusregistrisse keeruliseks (Eesti omast rääkimata). Kuna Case IH Quadtrac 645 ja Claas Xerion 12.650 kaaluvad „vaid“ umbes 30 t, jääb Saksamaal vähemalt 2 t kandevõimet haakeriistale (või 10 t kogu masinrongi kohta).
John Deere 9RX 830 puhul tuleb haakeriist aga põllule eraldi transportida. Mitte ainult sel põhjusel peame Saksamaal kehtiva liiklusseaduse juures turule paremini sobivaks Quadtrac 645, 9RX 640 ja Xerion 12.650 klassi – isegi kui suuremad mudelid on töö tõhususe poolest paremad.
Kokkuvõte
Veovõimsusel (veel) piire ei ole. Enam kui 900 hobujõuga John Deere 9RX 830 näitab muljetavaldavalt, et suurus parandab ka tõhusust: 492 kW veojõudu saavutatakse vaid 280 g/kWh suuruse kütuse erikuluga.
Huvitav on ka powershift- ja astmevaba käigukasti võrdlus. Kasuteguri poolest on powershift-käigukastil väike eelis ning ühtlaste töötingimuste korral on see kindlasti hea valik.
Kuid muutuvate koormuste juures veenab meid astmevaba käigukast (mida Case IH pakub vaid kuni mudelini Quadtrac 555), ning mitte ainult mugavuse tõttu. Ülekandearvu ja mootori pöörlemiskiiruse automaatne kohandamine säästab ka kütust. Roomikajamid on erineva ehitusega ning parima sõidumugavuse saavutasime meie võrdluses Case IH uute HDS-roomikutega.
Mudelite üksikasjad ja hinnad toome teieni artikli teises osas.
HEA TEADA
· Meie võrdluses osales kokku 2265 hobujõudu, jaotatuna kolme traktori ja kaheteistkümne roomiku vahel.
· Alla 5% libisemise juures suudavad need kolossid veojõudu väga tõhusalt üle kanda.
· Probleemiks on mass: Saksamaa teedel maksimaalselt lubatud 32 tonni on selles klassis selgelt liiga vähe.
