Viljakoristus on teraviljakasvataja aasta üks pingelisemaid perioode.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd …kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Sama kehtib põllumajandustehnika maaletooja hooldustiimide, varuosaladude ja valvetehnikute kohta. Kui saagikoristusmasin seisab, ei seisa ainult tehnika. Kombain või liikurhekseldi teenib oma väärtuse tagasi siis, kui see suudab lühikese koristusakna täielikult ära kasutada. Hooajaväline hooldus ei ole lihtsalt kulu seisva masina peale, vaid praktiline riskijuhtimine ajaks, mil iga seisutund loeb.
Hooaeg kujunes paljudes piirkondades väljakutseterohkeks. Seda iseloomustasid hea ja lopsakas vili, märg juuli, lühikesed kuivad perioodid ning piirkonniti väga erinevad koristustingimused. Masinatel tuli sageli rohkem materjali läbi lasta, kuid sobivat tööaega oli vähem. Sellises olukorras suureneb korras tehnika väärtus veelgi: sobiva ilma saabudes peab masin olema valmis kohe tööle minema.
Kõige olulisem küsimus ei ole seega ainult see, kas masin vajab remonti, vaid millal vajalik töö ära tehakse. Sama remont võib sügisel või talvel olla rahulikult planeeritud töö, kuid koristuse ajal tähendab see ootamatut seisakut, survet kogu töökorraldusele ja võimalikku saagikadu.
Wihuri järelturujuht Antti Kelner räägib, et järelteeninduse andmed näitavad huvitavat trendi: enne hooaega tehtud hooldus- ja remonditööde maht oli mõnevõrra väiksem kui aasta varem. Samas jõudsime tänavu oma teenuste ja varuosadega rohkemate masinateni. Koristushooaja saabudes muutus olukord vastupidiseks. Saagikoristusmasinatega seotud remonditööde maht kasvas ligikaudu 24%, suurenes nii väljakutsete arv kui ka töötundide maht. See viitab lihtsale tõsiasjale: osa töid, mis oleks saanud rahulikult sügisel või talvel planeeritult ära teha, jõudis kõige kallimasse perioodi ehk koristushooaega.
Varuosade või kuluvosade pealt hooaja eel kokku hoidmine ei pruugi tähendada tegelikku säästu. Kui sama probleem muutub koristuse ajal rikkeks, lisanduvad seisak, kiireloomulisus ja mõju kogu koristusplaanile.
Suurimad rikked ei teki tavaliselt üleöö. Paljud koristushooaja probleemid annavad endast märku juba kuid varem. Masina operaator võib märgata ebatavalist heli, väikest vibratsiooni, lekkivat tihendit või kulunud detaili. Sageli töötab masin hooaja lõpuni siiski edasi ning tekib tunne, et probleem ei olnudki oluline. Kui masin läheb talvekorterisse koos probleemidega, tekib järgmine sisuline võimalus nendega tegeleda sageli alles kevade lõpus või juunis. Siis on olulised tähelepanekud ununenud, töökojad juba koormatumad, varuosade tellimiseks jääb vähem aega ning otsuseid tuleb teha kiiresti. Kõige keerulisem olukord tekib siis, kui hooldusvajadus avastatakse alles päev enne planeeritud koristuse algust. Enamik suuri rikkeid algab aga tegelikult väikestest sümptomitest, millele õigel ajal tähelepanu ei pööratud.
Kõiki töid ei pea tegema korraga. Kui masina seisukord on teada, saab tööd ja investeeringud planeerida vastavalt nende olulisusele. Sügisel avastatud vajadus jätab aega õige osa leidmiseks, tellimiseks ja tööaja kokkuleppimiseks. Koristushooajal võib iga lisapäev tähendada täiendavat seisakut.
Vähem survet nii kliendile kui töökojale
Hooajavälisel ajal on võimalik töid planeerida rahulikult ja läbimõeldult. Olulisi otsuseid ei pea tegema ajal, mil põld ootab koristamist.
Kõiki rikkeid ei saa ennetada, kuid kulunud laagri, rihma, keti, tihendi, trumlisõlme või muu nähtava probleemi õigeaegne kõrvaldamine vähendab riski, et see peatab masina kõige kriitilisemal hetkel.
Regulaarne ülevaatus ja tehtud tööde dokumenteerimine annavad parema pildi masina tegelikust seisukorrast ning aitavad teha targemaid otsuseid nii remondi kui ka tulevaste investeeringute osas.
Töötav masin ei ole alati valmis masin
Koristushooaeg võib lõppeda ilma ühegi tõsise rikketa ja masin sõidab ise talvekorterisse. Kuid see ei tähenda, et kõik sõlmed oleksid valmis järgmiseks täiskoormusega hooajaks. Kulunud laagrid, veninud ketid, väsinud rihmad, lekked ja vananenud komponendid ei anna alati endast kohe märku. Sageli annavad need endast märku alles siis, kui masin järgmisel aastal taas täisvõimsusel tööle rakendatakse.
Seega on kõige parem hetk hoolduseks, kui aega ei mõõdeta veel koristustundides. Sügisel tuvastatud probleem on planeeritav töö. Koristuse ajal avastatud sama probleem on kallihinnaline seisak.
Wihuri Lubadus jätkub ka 2027. aastal
2025. aastal käivitas Wihuri Agri programmi „Wihuri Lubadus“ kuni seitsme aasta vanustele kombainidele ja liikurhekselditele. Programmi mõte on lihtne: kui tingimustele vastavat masinat ei õnnestu seisaku tekkimisest 48 tunni jooksul uuesti töökorda saada, pakutakse kliendile asendusmasinat.
Kindlustunne eeldab mõlemapoolset ettevalmistust. Kliendi panus on lasta Wihuril teha masina hooldus ja Expert Check ning kõrvaldada ülevaatuse käigus leitud puudused. Nii põhineb valmisolek mitte ainult lootusel, vaid kontrollitud tehnilisel seisukorral ja kokkulepitud tegevustel.
2026. aastal oli Wihuri Lubadusega kaetud 30 kombaini ehk kümme masinat rohkem kui aasta varem. 2027. aastal programm jätkub. Meie eesmärk on aidata masinaomanikul vähendada riski ning alustada koristust teadmisega: minu masin on kontrollitud ja hooajaks valmis.
Viis sammu, millega alustada kohe:
1. Puhasta kombain või liikurhekseldi põhjalikult. Puhas masin võimaldab hinnata lekkeid, kulumist ja vigastusi, mis mustuse all märkamatuks võivad jääda.
2. Pane kirja hooaja jooksul märgatud vead. Lisa ebatavalised helid, lekked, tõrked, ajutised parandused ja operaatori tähelepanekud.
3. Lepi kokku hooldus ja Expert Check. Varajane broneerimine annab rohkem võimalusi sobiva aja valimiseks ning jätab ruumi varuosade planeerimiseks.
4. Vaata üle leitud puudused ja määra prioriteedid. Koos hooldusnõustajaga saab otsustada, millised tööd on kriitilised enne hooaja algust ning kuidas ülejäänud tööd mõistlikult ajastada.
5. Tee vajalikud remondid enne kevadist tipukoormust. Nii jääb vajaduse korral aega täiendavaks kontrolliks ja proovisõiduks.
Ära pane masinat talvekorterisse koos 2026. aasta probleemidega. Võta ühendust oma piirkonna Wihuri Agri hoolduskeskusega, kes vaatab masina seisukorra üle, lepib kokku vajalikud tööd ja leiab sobiva aja hoolduseks ning ekspertülevaatuseks.
Kuhu Eesti viljakasvatus ja koristustehnoloogia liiguvad?
Eesti viljakasvatus muutub järjest mitmekesisemaks. Talinisu on jätkuvalt peamine kultuur, kuid kasvutrendi näitavad kaera, põldoa ja tritiku kasvupinnad. Eriti kiire on olnud põldoa levik, mille kasvupind on viimase nelja aasta jooksul enam kui kahekordistunud.
Samas seab muutuv kliima põllumehed uute väljakutsete ette. Koristuseks sobivaid päevi on sageli vähem ning iga kuiv periood võib osutuda määravaks. Seetõttu on töökindel ja suure tootlikkusega koristustehnika muutunud olulisemaks kui kunagi varem.
John Deere masinate kasutusandmed näitavad selget suunda suurema võimsuse, automatiseerimise ja tõhususe poole. Kuigi võimsamate kombainide kütusekulu on suurem, kompenseerivad seda kõrgem tootlikkus, kiirem koristustempo ja täpsemad automaatsed seadistuslahendused.
Kui võtta 2022. aastat võrdlusalusena ja seada järgnevad aastad erinevate kombaininäitajate põhjal ritta, hakkavad silma mitmed huvitavad muutused. Tabel annab neist juba päris hea ülevaate, kuid tervikpildi jaoks on üks oluline näitaja veel puudu – 2026. aasta kogusaak. Esialgse hinnangu järgi peaks see ületama 2022. aasta taset, kuid kui suureks vahe tegelikult kujuneb, selgub alles lähikuude jooksul. Siis saame juba täpsemalt hinnata, millise jälje tänavune hooaeg Eesti teraviljakasvatusse jättis.
