Ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae) on muutunud üheks suurimaks väljakutseks Eesti rapsikasvatuses.
Tegemist on salakavala mullapatogeeniga, mille püsieosed võivad mullas nakatamisvõimelisena püsida kuni 20 aastat. See tähendab, et kord juba saastunud põld jääb riskitsooniks pikkadeks aastateks. Rapool Eesti esindusega koostöös läbi viidud värske uuring näitab, et olukord Eesti põldudel on muutumas tõsisemaks, kui seni arvatud.
Mis toimub Eesti mullas?
Uuringu käigus analüüsiti 31 proovi (nii mulda kui nakatunud taimi), mis koguti 14 Eesti maakonnast. Proovide kogumist vedasid eest Deivi Merimaa ja Allar Kade (Rapool), kaasates partnereid KEVILI-st, Baltic Agro-st ja Linas Agro-st. Biotestid viidi läbi Saksamaal NPZ (Norddeutsche Pflanzenzucht Hans-Georg Lembke KG) laborites, et võrrelda Eesti nuutritekitaja agressiivsust Euroopa kontekstis.
Tulemused on kõnekad: Eesti nuutri populatsioonid on väga agressiivsed. Kui Saksamaal tehtud sarnastes uuringutes püsib vastupanuvõime haigustekitajate survele veel üle pooltel juhtudel, siis Eesti proovide puhul on pilt märksa murettekitavam. Meie põldudel on näha, et nuutrit tekitav haigustekitaja on ajaga kohanenud ja muutunud võimekamaks, suutes nakatada ka taimi, mis olid varem kaitstud resistentsusgeenidega.
Kuidas erinevad rapsisordid peavad vastu nuutrile?
Katses võrreldi kolme rapsisorti, mille vastupanuvõime nuutrile oli erinev. Haigestumist hinnati haigusindeksi (DSI, Disease Severity Index) alusel, mis peegeldab nakkussurve tugevust. Kui DSI väärtus ületas 0,5, hinnati nakatumisrisk keskmiseks; üle 0,75 korral keskmiselt kõrgeks ning üle 1,0 korral kõrgeks.
Picard (tundlik kontrollsort, ilma geneetilise kaitseta nuutri vastu)
Picard haigestus peaaegu kõigis proovides väga tugevalt (keskmine haigusindeks DSI 0,87). See kinnitab, et nuutri nakkussurve Eesti põldudel on väga kõrge.
Cromat (vanemat tüüpi, lihtsama geneetilise kaitsega sort – nn Mendeli-tüüpi resistentsus)
Cromat pakkus kaitset vaid ligikaudu veerandil juhtudest (26%). Eriti taimeproovides esines sagedast resistentsuse murdumist, mis viitab sellele, et intensiivse rapsikasvatusega piirkondades ei pruugi vanemat tüüpi resistentsus enam piisavalt tõhus olla.
Credo osutus katses kõige tõhusamaks sordiks. Kokku pakkus see kaitset 48% juhtudest ning mullaproovides oli efektiivsus koguni 71%. Tulemused näitavad, et CRE1-tüüpi resistentsus on hetkel kõige tugevam geneetiline kaitse, kuid väga tugeva nakkussurve korral võib ka see osaliselt järele anda.
Oluline õppetund: Ükski sort ei ole igas olukorras täielikult nuutrikindel, kuid uue põlvkonna vastupidavus (nagu CRE1) annab põllumehele oluliselt parema kaitse piirkondades, kus haigus on juba laialt levinud.
Praktilised juhised põllumehele: Mida teha täna?
Nuutriga võitlemine ei ole ainult sordi valik, vaid terviklik strateegia. Tuginedes uuringu tulemustele, soovitame järgmist:
Tunne oma põllu ajalugu ja testi mulda: Kui märkad põllul kohti, kus raps kiratseb või närbub, kontrolli juuri. Nuutri tekitatud kahjud (paksenenud juured) on selgesti nähtavad. Rapool ja Eesti Maaülikool soovitavad kahtluse korral tellida mullaanalüüs, et tuvastada nuutri eoste olemasolu ja hulk mullas.
Hoia mulla pH kontrolli all: Nuuter armastab happelist mulda. Lupjamine on üks tõhusamaid viise haiguse pärssimiseks. Eesmärk peaks olema hoida mulla pH üle 7,0. Neutraalne või leeliseline muld takistab nuutri arengut – haigustekitaja nõrgeneb ja ei suuda juuri nii hästi nakatada.
Viljavaheldus on vundament: Raps ei tohiks samale põllule naasta sagedamini kui iga 4–5 aasta järel. Mida pikem on paus, seda väiksemaks jääb eluvõimeliste eoste arv mullas. Oluline on tõrjuda ka ristõielisi umbrohtusid (põldsinep, litterhein), mis on samuti nuutri peremeestaimed.
Kokkuvõtteks
Eesti põldude nuuter muutub aina ohtlikumaks ja mitmekesisemaks. Rapooli eestvedamisel läbi viidud uuring 14 maakonnast näitas, et haigus on muutunud võimekamaks ja suudab nakatada ka varem kaitstud taimi.
Uuring kinnitas, et Rapooli aretatud uue põlvkonna vastupidavus (CRE1-tüüp) pakub hetkel parimat kaitset, kuid ainuüksi õigest sordist ei piisa. Nuutriga toimetulemiseks on vaja terviklikku lähenemist: vastupidav sort, viljavaheldus (vähemalt 5 aastat pausi), lupjamine (pH üle 7,0), umbrohutõrje ja masinate puhastamine. Ainult nii on võimalik rapsi kasvatada tulusalt ka nuutriohuga piirkondades.
Täpsemat teavet uuringu ja sortide kohta saab küsida Rapooli esindajatelt. Põhjalikum teadusartikkel ristõieliste nuutri levikust ilmub kogumikus "Agronoomia 2026".
NUUTRI TÕRJE 5 KULDREEGLIT
🔹 pH > 7,0 – Lupjamine pärsib haigust!
🔹 5 aastat pausi – Viljavaheldus vähendab eoste arvu!
🔹 Puhas tehnika – Pesemine takistab levikut!
🔹 Vastupidav sort – Vali õige kaitse!
🔹 Umbrohutõrje – Ristõielised välja!
Autorid:
Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatusspetsialist, SekMo teadmussiirdedoktorant, Eesti Maaülikool
Kaire Loit, Eesti Maaülikool, Taimetervise õppetool, molekulaarse fütopatoloogia kaasprofessor
Projekti „Rapsil esinevad seen- ja viirushaigused Eesti tingimustes“ kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti nr: 2021-2027.1.01.24-0598. Periood: 01.11.2024-31.08.2029
