Kartuli varajane areng määrab sageli kogu hooaja tulemuse. Kui tärkamine ja juurestiku areng on aeglane näiteks külma mulla, liigniiskuse või hapnikupuuduse tõttu jääb madalamaks nii taimiku potentsiaal kui ka mugulate algarv. Hilisem väetamine ei suuda seda enam täielikult kompenseerida. Kuidas seda probleemi lahendada?
Üks lahendus on mikrogranuleeritud starterväetised, mis paigutatakse seemne vahetusse lähedusse. Teine on lämmastikku fikseerivad biostimulaatorid, mis toetavad taimede kasvu stressirohketes tingimustes. 2024. aastal testiti mõlemat viies Eesti kartulipõllus, ja 2025. aastal jätkati Super Start starterväetise testimist.
Mis on starterväetised ja biostimulaatorid?
Mikrogranuleeritud starterväetised sisaldavad olulisi toitaineid nagu lämmastikku, fosforit, magneesiumi, väävlit ja tsinki kergesti omastataval kujul. Nende graanulite läbimõõt on vaid 0,2–1,5 mm, mis on 25 korda väiksem tavalistest väetisegraanulitest. Erinevalt tavalistest väetistest, mis jäävad seemnetest kaugemale, antakse mikrogranuleeritud väetis seemete vahetusse lähedusse, mõne sentimeetri kaugusele. Väikesed graanulid jaotuvad mullas tihedamalt ja ühtlasemalt, jäädes taimejuurtele lähemale. Seetõttu on väetisega antavad toitained, eriti fosfor taimejuurte poolt kergemini omastatavad. Kiire esialgne areng ja tugeva juurestiku moodustumine tagavad tugevad taimed, mis suudavad mullast rohkem toitaineid ja vett omastada ning on vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Käesolevas uuringus kasutati starterväetist Super Start (N 10%, P₂O₅ 35%, MgO 2%, S 5%, Zn 2%).
Biostimulaatorid on bioloogilise päritoluga väetised, mis sisaldavad õhulämmastikku fikseerivaid baktereid. Need bakterid seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavaks ammooniumlämmastikuks, vähendades taimede sõltuvust mullast saadavast lämmastikust. 2024. aasta katsetes testiti kahte biostimulaatorit: Vixeran (Azotobacter salinestris CECT 9690) ja Utricha N (Methylobacterium symbioticum), mis sisenevad taimelehtedesse õhulõhede kaudu ja seovad õhulämmastiku otse lehestikus.
2024. aastal viidi läbi põldkatsed viies kartulipõllus: Reola (Tartumaa), Ingliste (Raplamaa), Leie (Viljandimaa), Simuna ja Ärina (Lääne-Virumaa). Detailsed tulemused on avaldatud Agronoomia 2025 kogumikus. Starterväetis Super Start (N 10%, P₂O₅ 35%, MgO 2%, S 5%, Zn 2%) pandi 40 kg/ha istutamisel seemne lähedusse. Biostimulaator Blue N pritsiti 333 g/ha lehekaudselt ja Vixeran 50 g/ha. Kõigis katsetes oli ka kontrollvariant ilma katsetooteta.
2025. aastal jätkati Super Start starterväetise testimist kahes ettevõttes: Koorti Köögiviljad OÜ-s (seemnekartul, Gala A-klass) ja Laheotsa OÜ-s (tootmiskartul, Madeira). Katsealadel käidi regulaarselt, jälgiti taimede arengut ja võrreldi kontrollvariandiga.
2024. aasta tulemused
Starterväetis Super Start andis kontrollvariandiga võrreldes enamsaaki neljas katsekohas viiest. Paremad tulemused olid Inglistes (+10,7 t/ha) ja Reolas (+9,5 t/ha). Kõigi katsete kokkuvõttes oli Super Start variandis mugulasaak 47,7 t/ha, võrreldes kontrollvariandiga (42,0 t/ha) — enamsaak 5,7 t/ha. Leie katses starterväetis ei toiminud, sest mullatemperatuur kartulipanekul oli alla 10 °C ja kasutati väiksemat põhiväetise normi. Jahedas mullas on fosfori liikumishulk väiksem, mistõttu starterväetise mõju jäi väiksemaks.
Biostimulaator Utricha N kasutamisel saadi enamsaak neljas katsekohas viiest. Paremad tulemused olid Leies (+11,4 t/ha) ja Ärinas (+8,5 t/ha). Kõigi katsete kokkuvõttes oli mugulasaak 47,5 t/ha, võrreldes kontrollvariandiga (42,8 t/ha), mis tähendab enamsaaki 4,7 t/ha. Biostimulaatorite enamsaagid puudusid reeglina katsetes, kus kasutati suuremaid lämmastikväetise koguseid, mis viitab, et biostimulaatorid toimivad paremini piiravates tingimustes, kus taimed on lämmastikuga vähem varustatud.
Biostimulaator Vixeran andis enamsaaki kõigis katsetes. Paremad tulemused olid Reolas (+15,8 t/ha) ja Simunas (+14,1 t/ha). Kõigi katsete kokkuvõttes oli mugulasaak 47,8 t/ha, võrreldes kontrollvariandiga (39,7 t/ha), mis tähendab enamsaaki 8,1 t/ha.
2025. aasta pakkus taimekasvatusele ekstreemseid väljakutseid: külm ja liigniiske kevad, madal mullatemperatuur, hapnikupuudus mullas ja kõrge haiguste surve. Just sellistes tingimustes tuli starterväetise roll kõige selgemalt esile.
Koorti Köögiviljad OÜ (seemnekartul, Gala A-klass): Super Startiga aladel oli 4–6 mugulat rohkem taime kohta võrreldes kontrollvariandiga. Seemnekartuli kasvatuses on mugulate arv otseselt müügikõlblik materjal, see on kriitiline võit. Jahedas ja liigniiskes mullas on fosfori omastamine raskendatud, mistõttu starterväetise paigutus seemne lähedusse muutub eriti oluliseks, tagades taimele piisavalt energiat tärkamiseks ja juurestiku arenguks ka ebasoodsates tingimustes. Katse kinnitas, et Super Start tagab sügavale ulatuva ja narmasjuurte rohke juurekava, mis on aluseks stressitaluvusele.
Laheotsa OÜ (tootmiskartul, Madeira): Tavapõllu keskmine saak oli umbes 20 t/ha, Super Startiga aladel aga 23–25 t/ha, mis tähendab lisasaaki lisasaak 3–5 t/ha (umbes 15–25%). Põlluvaatlused kinnitasid, et saagikasv tuli eeskätt mugulate arvust (klassikaline "starteriefekt"), mitte ainult mugulate suuremaks kasvamisest. Tugevam ja sügavamale ulatuv juurestik aitas taimel paremini toime tulla mulla tihenemise ja hapnikuvaegusega, mis oli sel aastal üldine probleem.
FIE Kalle Hamburg (sort Gala): Kontrollvariandis oli saak 31 t/ha, Super Startiga aga 40 t/ha – lisasaak 9 t/ha (29%). Saagi suurenemine tulenes eeskätt oluliselt suurenenud mugulate arvust. Katseaastale oli iseloomulik väike mugulate arv pesas: kontrollvariandis oli taime kohta ainult 6 mugulat, Super Startiga aga 8 mugulat (+33%). Ka selles katses kinnitas Super Start oma positiivset mõju mugulate arvule.
Millal on starterväetis ja biostimulaatorid kõige kasulikumad?
Katsetulemused näitavad, et jahedas ja liigniiskes mullas toimib starterväetis paremini, sest fosfori liikuvus on väiksem ja seemne lähedusse paigutatud väetis on taimele kohe kättesaadav. Piiravates tingimustes (väike lämmastikufoon, stress) toimivad biostimulaatorid paremini. Stressirohketel aastatel (külm kevad, liigniiskus) aitab starterväetis riske maandada, tagades stabiilsema algarengu ja mugulate arvu. Seemnekartuli kasvatuses on starterväetis eriti oluline, kuna mugulate arv määrab otseselt müügikõlbliku materjali koguse.
Kokkuvõte
Kartuli saagi kujundamisel on võtmekoht varajases arengus. Mikrogranuleeritud starterväetis aitab toetada algarengut eeskätt jaheda ja liigniiske kevade korral, kui fosfori kättesaadavus mullast on piiratud. Lämmastikku siduvad biostimulaatorid võivad anda eriti head efekti siis, kui kasvutingimused on piiravad ja taimele on lisatugi vajalik.
Katsetulemused:
- 2024. aasta (N=5): Super Start +5,7 t/ha; Utricha N +4,7 t/ha; Vixeran +8,1 t/ha
- 2025. aasta Super Start: 4–6 mugulat rohkem taime kohta (seemnekartul); +3…+5 t/ha (tootmiskartul stressitingimustes)
Nii 2024. kui ka 2025. aasta katsed kinnitavad, et õigesti kasutatuna on nende lahenduste potentsiaal kartulikasvatuses märkimisväärne. Tulemused varieerusid põldude lõikes, mis kinnitab, et mõju sõltub kasvutingimustest ja väetusfoonist.
Starterväetised ja biostimulaatorid osana integreeritud taimekaitsest
Starterväetised ja biostimulaatorid on tooted, mis toetavad taimede kasvu ja arengut. Need ei asenda keemilist tõrjet lehemädanikul ega muudel haigustel, vaid on osa taimede üldisest tervisest ja stressitaluvusest. Tugevam ja sügavamale ulatuv juurestik, mida starterväetis ja biostimulaatorid soodustavad, aitab taimel paremini toime tulla nii abiootilist (külm, kuivus, liigniiskus) kui ka biootilist stressi (haigused, kahjurid). Seega võivad need lahendused kaasa aidata väiksemate pritsimiskordade arvule ja üldisele taime vastupidavusele, mis on integreeritud taimekaitse oluline osa.
Tiiu Annuk, Põllumajandusühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
Mati Koppel, Eesti Maaülikool, fütopatoloogia professor
Täname kõiki katsetesse kaasatud põllumehi ja ettevõtteid: Janek Lass (Koorti Kartul OÜ), Peeter Leppik (Karre OÜ), Gustav Põldmaa (Simuna Remox OÜ), Leho Meltsa (Merl OÜ), Kalle Hamburg (FIE Kalle Hamburg) ja Veiko Villers (Laheotsa OÜ) koostöö eest.
