16. septembril kogunesid Baltimaade põllumehed Syngenta kutsel Lätisse, Valmiera lähistele, kus toimus maisipõllupäev. Võõrustajaks oli Irbites farm, mida peetakse üheks selle regiooni tugevamaks majapidamiseks. Farm harib ligi 1500 hektarit maad, millest sel aastal üle 100 hektari pandi maisi alla – esmakordselt nende ajaloos.
Otsuse taga olid kaks eelnenud põuast suve. Mais tundus olevat see kultuur, mis suudab põuale kõige paremini vastu panna, ning eesmärk seati ambitsioonikalt: kasvatada maisi teraks. Tänavune vihmane ja jahe sügis seab aga omad piirid – koristusküpsuseni tõenäoliselt ei jõuta ning saak tuleb koristada siloks, mida müüakse loomakasvatajatele.
Umbrohupuhas Astrella põld. Foto: Mariliis Kampus
Sordid ja põldkatsed
Kõige suuremaks tõmbenumbriks oli 70 hektari suurune põld SY Larson (FAO 170) hübriidiga, mille eesmärk oligi kasvatada mais teraks. Lisaks oli katses esindatud terve rida hübriide FAO 180–240 vahemikus, kusjuures enim kasvatatakse FAO 190–200 küpsusastmega sorte.
Põllupäeva peamine fookus oligi just maisikatsetel. Kohale tulnud põllumeestele näidati nii MaxiMaize segusid (FAO 230, FAO 217, FAO 180) kui ka teisi põhjapoolsematesse ja jahedamatesse kliimatingimustesse aretatud hübriide.
MaxiMaize’i kontseptsioon põhineb kolme hübriidi kombineerimisel, mis aitab riske hajutada. Selline lähenemine tagab stabiilsema saagi ning parema kvaliteeditasakaalu ka aastatel, mil ilmastikuolud seavad maisikasvatusele omad piirangud. Just see pakub tootjale suuremat kindlust ja paindlikkust keerulistes kasvutingimustes.
Lisaks olid katses mitmed Syngenta hübriidmaisid, mis on aretatud sobima jahedamatesse oludesse. Näiteks SY Cosmos (FAO 200-210), mida iseloomustab suur kuivainesaak ning hea tärklise- ja energiasaagi tasakaal; SY Astrella (FAO 190), mis on laialdaselt levinud ka Eestis ning on end tõestanud nii saagikuse kui ka tärklisesisalduse poolest; ning veel mitmed teised sordid, sh SY Invictus ja SY Hummer.
Sellised võrdluskatsed andsid põllumeestele praktilise ülevaate, millised hübriidid pakuvad parimaid tulemusi just meie kliimatingimustes, kus loodus seab igal aastal omad proovikivid.
Silmlaiksuse (Kabatiella zeae) tunnuseid maisi lehel. Foto: Tiiu Annuk
Vahekultuurid kui tugisüsteem
Kui mais on farmis uus kultuur, siis vahekultuure on juba aastaid Irbites farmis kasvatatud. Igal aastal külvatakse neid umbes 200 hektarile ja peamine eesmärk on seemnekasvatus. Tänu oma töötlemisvõimekusele suudab Irbites toota ja väärindada kvaliteetset vahekultuuride seemet. Lisaks seemnetootmisele annab vahekultuuride kasvatamine ka olulise panuse mulla tervisesse: biomass haritakse mulda, mis tõstab orgaanilise aine sisaldust mullas, parandab mulla struktuuri ja aitab säilitada toitaineid, vähendades vajadust mineraalväetiste järele.
Puhas põld, kindel saak
Edu võti maisikasvatuses on puhtad põllud. Umbrohtude tõrjeks kasutati nii Maister Power OD-d kui ka Elumis 105 OD-d, et katsepõld oleks võimalikult umbrohuvaba. Tavapõldude puhul on piirdutud ühe pritsimisega, kasutades Maister Power OD-d. Väetiste osas ollakse tagasihoidlikum – põhjuseks peremehe majandustaust. Vana peremees on nimelt doktorikraadiga ökonomist, kes vaatab tootmist läbi majandusliku loogika ja kulutõhususe prisma. Nii on taimekaitse ja väetiste kasutamine farmis alati kaalutletud ja optimeeritud.
Võrdluseks oli rajatud ka üks nö ökomaisi riba põllu ääres. Sinna oli tehtud vaid külv – väetist ega umbrohutõrjet ei kasutatud. See lõik sobis hästi näitlikuks katseks, mis kinnitas, et just umbrohutõrje on maisikasvatuses kriitilise tähtsusega. Kui herbitsiide ei kasutata, võtavad umbrohud maisilt valguse, toiteained ja kasvuruumi ning saaki peaaegu ei tulegi.
Lisaks umbrohtudele tuleb arvestada ka haigustega. Põllupäeval märkasime ühel sordil silmlaiksuse tunnuseid. Selle põhjustajaks on seen Kabatiella zeae, mis levib jaheda ja vihmase ilmaga. Haigust iseloomustavad väikesed, heledamad laigud, mida ümbritseb pruunikas ring ja kollane halo ning mis võivad suure nakatumise korral põhjustada lehtede enneaegset kuivamist ja saagikadu. Kuigi Eestis ja Lätis pole silmlaiksus veel laialt levinud probleem, on näiteks Taanis see sedavõrd tõsine, et fungitsiidide kasutamine on muutunud vältimatuks.
Seetõttu on tähtis jälgida haigus- ja stressikindlamate hübriidide valikut, sest stressis taimed on haigustele vastuvõtlikumad. Samuti tuleb rakendada korralikku külvikorda, et hoida probleem kontrolli all ka meie tingimustes.
Ökomaisi riba põllu ääres. Foto: Mariliis Kampus
Rahvusvaheline kohtumispaik
Maisipõllupäeval osalesid Syngenta esindajatena Baltikumi seemnete müügijuht Aigars Leitis, müügijuht Raivis Kašš ning Poolast saabunud teadus- ja arendusspetsialist Wojciech Laczny.
Kohal oli ka tugev seltskond Eestist: Smartfori Kristiina Märs, Viru Seemne Jaanika Liir, Põllumeeste Ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialistid Tiiu Annuk ja Sandra Pärnpuu, Scandagra esindaja Mariliis Kampus, Agrotrade OÜ juht Valmar Vaater ning Seemnepõllu OÜ peremees Kristen Laaneväli. Erinevatest organisatsioonidest pärit osalejad arutasid elavalt maisi kasvatamise võimalusi, jagasid kogemusi ja said võõrustajatelt väärtuslikku nõu.
Kui mais saab külma enne viie lehe faasi, võivad areneda ebanormaalsed tõlvikud. Foto: Tiiu Annuk
Kokkuvõte
Irbites farm tahtis esmakordselt kasvatada maisi teraks. Ent tänavune ilm seadis lõpliku otsuse – põld tuleb koristada siloks. See ei tee kogemust vähem väärtuslikuks. Vastupidi, esimene katseaasta näitas, et maisi kasvatamise potentsiaal teraviljaks on olemas, kuid reaalsus sunnib vahel paindlikkusele.
Koos vahekultuuride süsteemse kasvatamise, riskide hajutamise võimalustega läbi MaxiMaize’i ning läbimõeldud agrotehnikaga on Irbites farm loonud platvormi, millega maisi kasvatamine jätkab kindlamalt ka järgmistel aastatel.
Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
Põllupäeva üllatus: noore peremehe toitlustusäri pakub nutikaid lahendusi ka lõunasöögiks. Foto: Tiiu Annuk
Vasakult Jaanika Liir, Tiiu Annuk, Kristiina Märs, Sandra Pärnpuu.
