Viljandimaal Kolga-Jaani kandis tegutsevas Eeriksaare OÜ-s käib teraviljakasvatus käsikäes kartulitootmisega ja oma osa on ka teetaimede kasvatamisel.
Ettevõtte tugevuseks on läbimõeldud tehnoloogiakasutus, järjepidevad investeeringud ning valmisolek võtta kasutusele uusi lahendusi.
Sel aastal on ettevõttel kombainiga koristatavaid põllukultuure ligikaudu 1460 hektaril ning kartul kasvab enam kui 90 hektaril. Lisaks on kasutuses pikaajalised rohumaad ja umbes 70 hektarit ristikut. Loomakasvatusega Eeriksaare ei tegele.

Kõige suurem pind on talinisu all, 550 hektarit. "Uba on ka päris palju, sel aastal 420 hektarit," ütleb Eeriksaare peremees Märt Laansalu. "Rapsi all on umbes 200–220 hektarit."
Kui otsida Internetist märksõna "Eeriksaare", tuleb esmalt ette kaubamärgi "Eeriksaare mahe" veebikülg, kus saab e-poest osta tee- ja marjasegusid, teetaimede seemneid ning ka kartulit. "Teetaimede ja maheda poolega toimetab noorem poeg Martin," selgitab Märt. "Tema meie niiöelda suures ettevõttes, kartuli ja teravilja kasvatamises ei osale. Teetootjana on ta ka kaubanduskettides sees."
E-poe suurimad hitid on Märdi sõnul piparmünditee ja põdrakanep, lisaks muud teed, erinevad tee- ja marjasegud. Teetaimed kasvavad u viiel hektaril.

Keeruline kevad
Tänavust hooaega hindavad ettevõtte juhid seni pigem heaks. "Niiskust on olnud ja tõotab tulla hea saak, aga ei taha ära sõnuda," ütleb Märt muiates. "Maikuu ehmatas meid kõiki natuke. Jätkunuks juuni samamoodi, oleks Eesti põllumajandus väga kehvas seisus. Aga juuni päästis ära. Mõnes kohas on põuakahju näha, teravili on väiksem, aga vihm tuli õigel ajal."
Eelmisel aastal suurenes Eeriksaare haritav pind märkimisväärselt pärast seda, kui piirkonnas lõpetas tegevuse neli põllumajandustootjat. Kokku jagati ümber ligi 1000 hektarit põllumaad, millest osa jõudis ka Eeriksaare kasutusse.
Tootjate hinnangul peegeldab see hästi sektori keerulist majandusolukorda. "Lõpetamise põhjuseid võis olla erinevaid, aga hinnad ei ole head ja sisendid on kallid," tõdeb Märt. "Kui oled mitu aastat juba kahjumis olnud, tegutsed mingil pinnal ja samal ajal oleks vaja investeerida, siis paratamatult tekib küsimus, kuidas edasi."
Kartul jääb
Eeriksaare Ettevõtetes toimetab kokku 11 töötajat. "Neli naist ja viis meest pluss meie ise," loetleb Märt, pidades viimaste all silmas ennast ja oma vanemat poega Ivarit. "Naised tegelevad peamiselt kartuli sorteerimisega, töötavad kombaini peal ja korjavad kive. Üks noor naistöötaja sõidab ka traktoriga."
Kuigi teraviljakasvatus moodustab pindalaliselt suurema osa tootmisest, on kartul ettevõttes väga oluline tegevussuund. Kartulit koristatakse Grimme kaherealise järelveetava kombainiga SE 260, millel algab tänavu juba kümnes tööhooaeg. "Praegu mõtleme, mis edasi saab," ütleb Märt.
"Enne seda oli meil mitu masinat. Kõigepealt oli üks vana kollane Saksa masin, siis punkriga Saksa kombain Fortschritt E686, mille ostsime Harjumaa kartulitootjalt," meenutab Märt. "Pärast seda tuli majja uus kaherealine kombain Kverneland Underhaug ja 2016. aastal ostsime selle Grimme. Kartulikasvatuses peetakse masinaid tavaliselt üsna kaua. Euroopas on teenusettevõtteid, kes vahetavad tehnikat kiiremini, aga üldiselt kasutatakse masinaid aastaid."

"Järgmine investeering võiks olla neljarealine iseliikuv Grimme kartulikombain," ütleb Ivar. Tootlikkuse tõus oleks siis märkimisväärne. "Kuid see nõuab lisainvesteeringuid ka hoidla ladustusseadmetesse, sest vanad seadmed jäävad väikeseks," nendib Märt.
Samal ajal on Eeriksaares viimastel aastatel mindud täielikult üle Šoti kartulikasvatustehnoloogiale, loobudes varasemast tehnoloogiast.
Kõik algas T-25st
Ettevõtte tehnikapark sai klassikalisel moel alguse T-25st, nagu paljudel teistelgi Eesti põllumeestel. "Esimese ostsime Sillamäelt, maksin selle eest koos adra ja latt-niidukiga 11 500 rubla," meenutab Märt. "Alguses kasvatasime talus peamiselt kartulit. Esimene Lääne traktor tuli 1998. aastal, Valmet 6400."
"Selle masinaga sõitsime umbes 25 000 tundi," ütleb Ivar Laansalu. "Oli meie põhitraktor, kogu aeg töötas. Käis suvel põllul, talvel metsas."
"Valmeti töövõime oli muljetavaldav," nendib Märt. "Kündsime kolmemeetrise pöördadraga kolme-neljameetrise võsa sisse, kui maid juurde saime. Sel ajal ei olnud maade juurde saamine mingi probleem, öeldi, et tule tee ära, muidu kasvab võssa."
"2003. aastal saime SAPARD-i toel New Hollandi kombaini CX840 ja traktori," jätkab Märt. "TM190-t ei taha väga meenutada, see ei olnud hea mõte," täiendab Ivar.
"Seeriad, milles 150-160 hobujõulistest traktoritest olid tehtud umbes 200-sed, olid mitmel tootjal nigelad, Valtral näiteks samamoodi," nendib Märt. "Üles pushitud ja sünnivigu oli palju. Aga meie mudelil oli kohe väga palju. Kuid New Hollandi kombain oli väga hea."

Claasid ja John Deere'id
Kui kombainide osas on tänasel päeval valik langenud Claasi masinate kasuks, siis ettevõtte traktoripark koosneb pea täielikult John Deere’i masinatest. Suurimaks traktoriks on 8R 410, mis lisandus eelmisel aastal. Selle kõrval töötavad veel näiteks 8345R, 6215R, 6175R, 6M 185, 6130R ning vanema põlvkonna 6930. "See viimane on pigem abitraktor, mis teeb veotöid ja niidab kartulipealseid," ütleb Märt. "Lisaks palju kuivati teenindust ja põrandalaoga seotud töid."
John Deere’i puhul hindavad Eeriksaare mehed eelkõige ühtset juhtimissüsteemi ja GPS-tehnoloogiat. Kuna masinad on sarnased, saavad töötajad vajadusel kiiresti ühe traktori pealt teisele üle minna. "Varem olid ka Valtra traktorid ja oli plaan üks veel soetada, aga John Deere'i müügimees juhtus olema õigel ajal õiges kohas," muigab Märt. "Meie spetsiifika on, et transporditööd teeme traktoritega väga vähe, veame oma veokatega."
"Traktorid üritame kümne aasta järel välja vahetada," ütleb Märt.
"Me päris tuhandet töötundi aastas kokku ei saa," täiendab Ivar. "Eriti suurte masinate puhul. Universaalmasinad 6175R ja 6215R teevad kõige rohkem tööd. Neil tiksub peaaegu tuhat tundi täis. Teistel nii 600-700 tundi."
"Kartul on see põhjus, miks meil väiksemaid traktoreid nii palju on," sõnab Märt. "Paneme kartuli maha, niidame pealseid ja nõnda edasi."
Teraviljakoristusel kasutatakse Eeriksaares kaht Claasi kombaini MacDoni heedritega, mille töölaiused on 9,1 ja 10,6 meetrit. Mõlemad kombainid töötavad kõige laiemate 890-mm lintidega, mis vähendavad pinnase tallamist ja parandavad masina stabiilsust.
"Kui sügisel on õu tühi ja kõik masinad põllul tööl, siis on hea meel,“ märgivad isa ja poeg Laansalud.
Pigem harida vähem
Enamik maaharimistehnikat on Väderstadilt, välja arvatud kaks randaali. Kõige võimsamat traktorit vajab Väderstadi TopDown, millel peal peenseemne külvik. "Sellega külvame talirapsi," selgitab Ivar. "Vahekultuure külvame kuuemeetrise Amazone Catrosega."
Ka Lemkeni seitsmemeetrine randaal Rubin 10 vajab võimsat traktorit, ütleb vahele Märt. "Kuuemeetrise Rubini vahetasime seitsmese vastu eelmisel aastal," sõnab Ivar.

Kartuli- ja teraviljakasvatuse tehnikavajadused erinevad mõnevõrra. "Taimekaitsepritsi kasutavad mõlemad," selgitab Märt. "Me saame ühe pritsiga hakkama. Kui räägime mahapaneku- ja koristustehnoloogiatest, siis need kattuvad ainult läbi traktorite. Kartulikasvatus saaks tegelikult hakkama ka 200-hobujõuliste traktoritega. Kui meil teravilja poleks, siis 300-hobujõulisi vaja ei läheks."
"Nende tunnihind on üsna kallis," nendib Ivar.
"Tunnihind on siis kallis, kui nad sara all seisavad ja midagi asjalikku ei tee," võtab Märt teema kokku. "Kui kõik formeerub lõpuks saagiks ja rahaks, on hästi."
Kaks kartuli vedamise käru on ettevõttes töös kolmandat hooaega. "Bailey, inglaste toodang, neid minu teada Eestis rohkem ei ole," ütleb Ivar. "Agri Partner toimetas need Eestisse. Üks oli kasutatud ja üks uus. Varem olid meil balanssiiridega kärud, mille rehve tuli kogu aeg vahetada. Bailey kärudega seda muret ei ole olnud."
Põlde seinast seina
Eeriksaare põllud on tüüpilised Kesk-Eesti põllumaad. "Mullaliikidest on kõik esindatud, kivisust on samuti seinast seina," ütleb Ivar. "Mõnel pool tuleb kündes paas välja. Leie pool on savikamad, väga head nisu- ning kartulimaad. Viljandi pool on suuremad põllud ja kivisus pole nii hull. Leidub ka turvast ja musta mulda."
Aastas künnab Eeriksaare ligikaudu 250–300 hektarit, peamiselt kartuli, põldoa ja probleemsemate põldude tarbeks: umbrohi, tekib tihes ja ka uutel maadel. "Valdavalt kasutame siiski minimaalset harimist," selgitab Märt. Ettevõtte adrad on mõlemad täisrippes Kvernelandid, üks viiehõlmaline ja teine seitsmehõlmaline.
Nüüd, kui maid juurde saadi, tuleb ka tehnikaparki veidi ümber korraldada. "Kuuemeetrise külviku vahetasime kaheksameetrise vastu," sõnab Ivar. "Pritsivahetus on ka kavas. See praegu valmib tehases, peaks jõudma augustis. Sama prits, aga 30 meetri asemel 32 meetri laiune. Praegusel on 3200 tundi ees ja pritsinud 37 500 hektarit. Kuna sama pritsi kasutame nii kartulis kui viljas, siis ei tohi seda päris läbi kulutada."
Järelteenindusega on Eeriksaare mehed rahul nii pritsi, kombainide kui traktorite osas. "John Deere on meil siin suhteliselt lähedal Türil," räägib Ivar. "Spetsialistid on pädevad ja me ei kurda absoluutselt. Claasi puhul samad sõnad – kuna see on Eestis üks levinumaid teraviljakombaine, siis on know-how väga tugev."
Investeeringud jätkuvad
Lisaks tehnikale investeerib ettevõte ka taristusse. "Viimane kolhoosiaegne katus sai välja vahetatud ja plaanime uue põranda teha," loetleb Ivar. "Praegu käib kuivatis uue teravilja sorteeri paigaldus. Viimane läks lõpuks oluliselt kallimaks, kui alguses arvasime. Kuivatis on nüüd niiskuse mõõtmise automaatika, mis hakkab ise kuivatusprotsessi reguleerima. See peaks kuivatamise palju efektiivsemaks tegema. Varem pidi operaator pidevalt niiskust mõõtma ja seadistamas käima." Kuivatid on soetatud Agroeksperdist. Vähesel määral pakub Eeriksaare ka kuivatiteenust. "Kui jõuame, siis aitame," ütleb Märt.
Ka keerulistes turutingimustes on võimalik kasvada ja areneda, näitab Eeriksaare kogemus. Selle eelduseks on tehnoloogiliste lahenduste kasutamine, läbimõeldud investeeringud ning valmisolek kohaneda muutuvate oludega.



