Meie katsetraktor Valtra S416 tõestab 425-hobujõulise tippvõimsusega oma tugevat iseloomu, kuid teeb seda sõna otseses mõttes õige valjuhäälselt.
Valtra S-seeria on soomlaste lipulaev. Suurte traktorite juba kuues põlvkond valmib alates 2023. aastast taas ettevõtte kodutehases Soomes. Suolahtis asuvas tehases investeeriti 38 miljonit eurot uude käigukastitootmisse, et näiteks S-seeria astmevabasid käigukaste saaks valmistada kohapeal. Nii muutub Valtra teataval määral ka kontsernist sõltumatumaks, sest Fendti väljatöötatud käigukasti ML260 HD toodetakse nüüd Soomes.
Agco platvorm
Seotus AGCO kontserniga on siiski endiselt selgelt näha, sest traktori tehnika (mootor, käigukast, sillad, rippsüsteem ja hüdraulika) on sama, mis sõsarmargi Massey Fergusoni mudelil 9S. Ühine platvorm on juba kasutusel mitmes mudeliseerias (Valtra A ja MF 5M ning Valtra Q ja MF 8S). Kas selline strateegia laieneb tulevikus ka teistele seeriatele?
Tänu Unlimited-varustusvõimalustele, omanäolisele kujundusele ja oma kabiinile on Valtra siiski suutnud säilitada oma iseloomu.
Kuri pilk
Kuid tagasi S-seeria juurde. Juba Valtra lipulaeva esiosa kujundus tekitas meie katsetajate hulgas palju arutelusid. Kas tegemist on „Tähesõdade“ universumist tuttava tormisõduriga (Stormtrooper)? Valtra on küll disainivõistlustelt võitnud hulga auhindu, kuid maitse üle ei vaielda.
Palju olulisem on aga see, mis toimub stiilse ja laialt avaneva mootorikatte all. AGCO Poweri 8,4-liitrine mootor arendab kuni 425 hj võimsust. Kuna tippmudelil võimsustõstefunktsiooni (boost) ei ole, on kogu see võimsus alati juhi käsutuses – väga hea!
Nimipööretel (1950 p/min) mõõtis DLG jõuvõtuvõllilt 261 kW ehk 355 hj ning maksimaalvõimsuseks saadi 1850 p/min juures 280 kW ehk 381 hj – täpselt ootuspärane tulemus.
S416 suurim pöördemoment on 1652 Nm 1500 p/min juures. Pöördemomendi kasv on seejuures vaid 29% ning ka paigaltvõtumoment on kõigest 74%, mis pole just muljetavaldav. Tänu hästi toimivale mootori ja käigukasti juhtimisele põhjustab see praktikas siiski harva probleeme.
Säästlik põllul
S-seeria saab hakkama ilma heitgaaside retsirkulatsioonita (EGR), mis mõjub põlemisprotsessile hästi. Maksimaalsel jõuvõtuvõllivõimsusel läbib mootorit tunnis 74,7 liitrit kütust, mis teeb ökonoomseks erikuluks 224 g/kWh. Heitmenormi V täitmiseks lisandub täiskoormusel siiski 25,5 g/kWh ehk 6,49 l/h AdBlued.
Ka rullstendil tehtud mõõtmistes kuulub S-seeria säästlikumate traktorite hulka. Rasketel veotöödel kulutab Valtra S416 keskmiselt 263 g/kWh, mis on ligi 7% vähem kui kõigi senikatsetatud traktorite keskmine. Jõuvõtuvõllitöödel ulatub kokkuhoid koguni 12,9%-ni.
Samas ei saa S-klassi võrrelda samanimelise sõiduautoga kui transpordispetsialistiga. Siiski kulus katsesõitudel maanteel kiirusel 40 km/h vaid napilt 1% rohkem kütust kui seni katsetatud traktoritel keskmiselt. Kiirusel 50 km/h oli kütusekulu aga juba 4,5% keskmisest suurem.
50 km/h versiooni ei saa lubatud täismassi tõttu soovitada. Maksimaalne lubatud täismass on vaid 16 t, samas kaalub S416 tühjalt juba 12 tonni. Kui lisada 1500 kg esiraskusi ja 1500 kg rattaraskusi, jääb kasulikuks kandevõimeks ainult üks tonn – seda on ilmselgelt liiga vähe. 40 km/h versiooni lubatud täismass on 18 t. Seega kuulub S-seeria eelkõige põllule.
Põllust rääkides: DLG katsekeskus mõõtis soomlase maksimaalseks veojõuvõimsuseks 233 kW ehk 317 hj. Rekord see küll ei ole, kuid erikulu 256 g/kWh on väga hea. Sama kehtib ka Powermix-mõõtmiste koondtulemuse kohta – 247 g/kWh, millele lisandub 27 g/kWh AdBlued. See tähendab ühtlasi, et 60-liitrisest AdBlue paagist jätkub vaid üheks 630-liitrise kütusepaagi täitmiseks.
(Veel) liiga valjuhäälne
Elektrooniliselt juhitav viskosiduriga jahutusventilaator hoiab mootori töötemperatuuri kindlalt kontrolli all. Kuna maanteel toimib see ühtlasi mootoripidurina, on Valtrat kuulda juba kaugelt. Ventilaatori müra on nii tugev, et maisikoristuse ajal kurtsid naabrid mitte hekseldi, vaid tallamistraktorina töötanud Valtra üle.
Tegelikult mõõtsime töö ajal traktori välismüraks üle 100 dB(A)! Ja kuigi (Q-seeriast tuttav) kabiin on hästi isoleeritud, jõuab juhi kõrva juurde siiski ligi 78 dB(A), mis on selgelt liiga palju, eriti arvestades, et konkurentidel jääb see näitaja umbes 71 dB(A) juurde. Valtra on probleemist teadlik ning lubab ventilaatori juhtimistarkvara ümber töötada. Seejärel tehakse uued müramõõtmised. Seevastu katusel paiknevad õhk-„pasunad“ on liiga vaiksed – neil jääb lihtsalt rõhust puudu.
Hästi seadistatud tarkvara
Mootori ja käigukasti koostöö on Valtral väga hästi õnnestunud. Nii rasketel põllutöödel kui ka silo tallamisel töötas elektroonika veenvalt ning juhtis mootorit ja käigukasti kiiresti ja täpselt. Valtra sõnul on ML 260 HD käigukast sellise võimsusega mootorite jaoks probleemideta piisava varuga.
Ainus etteheide puudutab vajadust vahetada kahte sõiduvahemikku käsitsi. Vastavad nupud paiknevad pealegi silmatorkavalt juhtkangil ning võtavad enda alla kaks muidu programmeeritavat nuppu. Jõuvõtuvõlli asjus tuleb valida kahe variandi vahel: 540E/1000 või 1000/1000E.
Hüdraulika osas on uus S-seeria igati õnnestunud. Põhivarustuses annab aksiaalkolbpump 200 l/min ning lisaks tuleb hammasrataspumbast veel 60 l/min. Soovi korral võib sellele jõulisele traktorile paigaldada ka täiendava pumba, mis suurendab õlivoolu koguni 400 liitrini minutis! Meie katses olnud tagasihoidlikuma varustusega traktoril mõõdeti maksimaalseks tootlikkuseks 262 l/min. See vastab hüdraulilisele võimsusele 67,3 kW.
Kõik kuus hüdroväljavõtet on varustatud rõhuvabastushoobadega ning neid on lihtne ühendada. Kriitikat väärib siiski nende tähistus. Voolusuunda näitavad värvid on küll head, kuid üksikute väljavõtete nummerdus ei ole piisavalt selge. Kabiinis ei saa kohe aru, milline väljavõte on seotud millise juhtkangi või lülitiga. Sellest hoolimata avaldas SmartTouch-süsteemi programmeerimine meile väga head muljet.
Jõuab tõsta
Nii tagumine kui ka eesmine rippsüsteem saavad hakkama ka kõige raskemate haakeriistadega. Standardmõõdus alumiste aiste otstes mõõdeti tõstejõuks üle 11 000 daN ning tõstekõrgus peaaegu 85 cm on samuti väga hea näitaja. Kui sõidul on võnkesummutus sisse lülitatud, kipub traktor raske haakeseadmega maanteel õõtsuma. Kui võnkesummutus välja lülitada, käitub traktor stabiilsemalt.
Esirippsüsteem on tugev ja vastupidava ehitusega. Valtra lubab sellele paigaldada ka laiu planeerimissahkasid. Samas ahendab risttala haakeruumi ning näiteks kõiki esiraskusi ei ole võimalik kinnitada.
Huvitav lahendus on ka alumiste aiste transpordiasendisse tõstmine. Väikese lisahüdrosilindri abil liiguvad aisad ilma fikseerimistihvtideta püstasendisse. See säästab kasutaja selga, kuid proportsionaalset juhtimist tuleks täiustada – parem võtta sõrmed õigel ajal eemale, enne kui aisad järsult üles paiskuvad!
Kabiinis on SmartTouch-süsteemi kasutamine intuitiivne, kuigi funktsioonide vabastamine pärast mootori käivitamist võiks olla lihtsam. Terminali kasutajaliides on seevastu väga loogiline ning nii põhiekraan kui ka A-piilari ekraan kuvavad infot selgelt ja suurepärase kvaliteediga. Võimalus terminal näiteks pimedas täiesti välja lülitada on igati tervitatav. Veel parem oleks, kui ekraani heledust saaks veelgi rohkem vähendada.
Lihtne on ka sõidu-juhtkangi M-nuppude seadistamine. Juhtkang väärib nii kiitust kui ka kriitikat. Kiirushoidiku väljalülitamine juhtkangi paremale lükates saab võimalikuks alles pärast uusima tarkvaraversiooni paigaldamist. Samuti ei ole rippsüsteemi lüliti fikseeritud asend kuigi mõistlik, kui rippsüsteemi juhitakse põlluotsapöörde-automaatika kaudu.
Kabiin: väike, kuid hea
S-seeria katsetraktori kabiin võlus elegantse tumeda siseviimistlusega. Juhtidele meeldisid nii arvukate õhuavadega kliimaseade kui ka selle lihtne, omaette juhtimine. Vähem meeldis roolisamba lahendus – vedruta kallutusmehhanismi tõttu kukub väikese läbimõõduga hea haardega rool pärast vastava pedaali vajutamist sõna otseses mõttes juhi sülle. Kabiini pääseb mööda laiast ja hea pidamisega treppi, kuigi ukse sisemine käepide võiks paikneda kõrgemal.
Trepist rääkides: praktilised on suruõhuühendus, astmevalgustus ning klemmid, mida ei saa küll kasutada käivitusabi andmiseks, kuid mille kaudu saab näiteks toidet välisele kütusepumbale. Paremale poole on peidetud hea tööriistakast, kuhu mahub vähemalt tavaline tööriistakohver. Selle väljatõmmatavat alust ei tohi siiski kasutada astmena esiklaasi pesemisel, sest plastdetail ei ole selleks piisavalt tugev.
Nii rikkaliku varustuse eest tuleb ka maksta. Isegi S416 baashind on juba 415 000 eurot (kõik hinnad on käibemaksuta soovituslikud jaehinnad ning kehtivad Saksamaal). Sellele lisanduvad veel mõned suuremad kulud, näiteks rehvid (31 200 eurot), rehvirõhu reguleerimissüsteem koos 2000 l/min andva lisakompressoriga (17 000 eurot), roolimissüsteem ja lisaraskused. Kokku tuleb ostjal sellise varustuse eest välja käia üle 483 000 euro.
Kokkuvõte
S-seeriaga pakub Valtra taas ehtsat Soomes valmistatud traktorit. S416 avaldab muljet heade jõudlusnäitajate ja väikese kütusekuluga. 50 km/h versiooni ei saa selle vaid 16-tonnise lubatud täismassi tõttu eriti soovitada. Põllul näitab Valtra S416 oma tugevusi mootori ja käigukasti hästitoimiva juhtimise ning väikese kütusekuluga, eriti jõuvõtuvõllitöödel. Ventilaatori müra ja sellest tingitud kabiinimüra on aga valdkonnad, millega Valtra peab kindlasti edasi tegelema.
· Valtra S416 valmistatakse Soomes Suolahti tehases.
· Viskoventilaator on liiga mürarikas nii väljas kui ka kabiinis.
· Mootori ja käigukasti juhtimine väärib praktilises töös palju kiitust.
