Menu



Aaspere Agro näitab kiiret arengut ja häid saake

Eesti põllumees 29.12.2021   

image for article


Kui välismaine omanik investeerib Eesti põllumajandusse, siis järelikult näeb ta selles perspektiivi, ütleb 4000 hektarit hariva Aaspere Agro juhatuse liige Eino Klement.

Fotod: Aivar Kullamaa

Aaspere Agro nimi on kogunud viimastel aastatel kiiresti tuntust seoses jõudsa arenguga nii teraviljakasvatuse kui piimatootmise alal.

2019. aastal esitasid Aaspere mehed viljelusvõistlusele oma talirapsi põllu tulemusega koguni 5,4 tonni hektari kohta. Möödunud aastal olid nad aga nomineeritud aasta parima teraviljakasvataja tiitlile. Et moodne, üheksa Lely lüpsirobotiga Kõldu piimafarm näitab ilusaid väljalüpse, pole põllumajandushuvilisele samuti uudis.

Aaspere Agro kuulub Vaklaki gruppi. „Minu meelest on see ainult hea, kui välismaine omanik tahab investeerida Eesti põllumajandusse,“ ütleb ettevõtte juhatuse liige Eino Klement. „Järelikult näeb ta perspektiivi selles, mida me teeme.“

Põllumaid on Aaspere Agros kokku u 4000 hektarit, millest haritavat põllupinda tuli tänavu 3600 hektarit. Lüpsilehmi on siin 500 ringis ja loomi kokku u 1000. Möödunud aastal moodustas ettevõtte puhaskasum u 1,2 miljonit eurot ja töötajaid on siin palgal 32.

Raps tõi esikoha

Kas Aasperes kasvabki nõnda võimas raps? „Räägime ikka üksikutest hea saagikusega põldudest,“ selgitab Eino. „Keskmine tulemus suurtel pindadel jääb hulga madalamaks. Rapsi ja rüpsi kasvab meil kokku ligi 800 hektaril.“ „Algaja õnn,“ vastab samale küsimusele muiates ettevõtte teraviljakasvatuse juht Andre Randoja. Eino tuli Aaspere Agrosse tööle 2017. aasta hooaja lõpus ja Andre järgmise aasta alguses. Mõlema esimene täishooaeg oli 2018. aastal ja sellest ajast alates on ettevõttes asjad vaikselt ülesmäge liikunud.

„Ju siis oli progressi näha,“ vastab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ning Maaülikoolis õppinud Andre küsimusele, kuidas nad mullu parima teraviljakasvataja konkursi finaali sattusid. „Mitmed žürii liikmed on meie maade ja tegemistega hästi kursis ning küllap hakkasid muutused silma.“

„Progressi on näha juba selleski, kuidas põllud välja näevad,“ lisab Eino. „Siiski, tänavu pole ma rapsiga rahul ja palju kivi on veel orases,“ ütleb Andre. „Ent selleks, et orasest kive korjata, on meil Schulte kivikorjaja, mis lubab märgatavalt inimtööjõudu kokku hoida.“

Aasperes kasvatatakse nisu, otra, maisi, rüpsi, rapsi ja hernest. Teravili saab kuivaks oma kuivatis, mille jõudlus on 60 tonni tunnis. „Päris laboritingimuste tulemusi ei ole meil siiski õnnestunud saavutada,“ ütleb Eino. „Niiskusest oleneb palju. Tänavu oli enamvähem kuiv ja jõudlus jääb kuni 40 tonni juurde tunnis. Ent näiteks vihmasel 2017. aastal oli päevi, mil sai kuivatada vaid 10-15 tonni tunnis.“ Heal aastal jääb Aasperel kuivatusvõimsust ülegi ja saab soovijaile teenust pakkuda. Kuid suurt vajadust selle järgi pole, sest siinkandis on viimastel aastatel ehitatud mitmeid uusi kuivateid.

Tehnikat palju ja erinevat

Ettevõtte õuel hakkab silma muljetavaldavalt suur ja eriilmeline tehnikapark. „See on kokku saanud kolme ettevõtte liitumisel,“ selgitab Eino. Nii on seletatav lai valik erinevate tootjate riistu, mis vahel ka teineteist dubleerivad.

„Suurem tehnika optimeerimine seisab meil veel ees,“ kinnitab ka Andre. „Tuleb kogu park selle pilguga üle vaadata, et tootmine kulgeks maksimaalselt sujuvalt ja efektiivselt. Näiteks külvame me täna kolme kuuemeetrise külvikuga, nende ette on rakendatud 1200 hobust kolme traktori näol. Mõistlikum oleks külvata 400 hobuse ehk ühe traktori, ühe mehe ja laia külvikuga. Mida rohkem masinaid, seda rohkem nende ümber logistikat ja tehnika tahab remonti, see kõik sööb raha. On ju vahe sees, kas pead ülal kuut masinaühikut või kaht – üht külvikut ja traktorit. Siin on kahtlemata risk, et kui üks külvik rikki läheb, mis siis saab? Aga sellele leiaks ka lahenduse.“

Kombain ikka Claas

Tänavu toimetas aasta kõige kiiremal ajal Aaspere põldudel neli enda kombaini ja ühe töö osteti teenusena sisse. Veel mullu oli oma kombaine kolm ja sisse tuli võtta kahe masina jagu teenust. „Meil on aastatepikkune koostöö väga usaldusväärse tegijaga, see on Kõrgemäe Teenused OÜ,“ kinnitab Eino.

Kombainidest omab Aaspere Agro Claas Lexion 770, kaht Lexion 670 ja üht Case’i. Esimene on töötanud kuus hooaega ja teised on veidi vanemad. „Ka kombainidele tuleb töö tõhustamise pilguga otsa vaadata,“ ütleb Andre. „Kui sul on üks kombain GPSi ja 10,5 meetrise heedriga, kaks on ilma GPSita ja 7,5 meetrise heedriga ning veel üks 7,5 meetrine GPSiga, siis see muudab töö korraldamise logistiliselt väga keeruliseks. Eri laiusega heedrid, eri võimekustega kombainid alates põhu laotamisest ... Aga eks neid otsuseid tuleb teha omaniku tasemel.“

„Maad on meil mitte kivised, vaid väga kivised,“ ütleb Andre. Seetõttu on ettevõttel koguni viis UKP-06 kivikorjajat ja kaks mudelit 07, lisaks soomlaste Kivipekka ja Schulte. „See võiks aimu anda, kui kivirohked meie põllud tegelikult on. Kui me täisvõimsusega kive läheme koristama, siis on terve meeskond hõivatud. Üheks hooajaks saame niimoodi pildi ilusaks, siis tuleb jälle koristada.“

Muld on õhuke

„Meie esimesel hooajal kolm aastat tagasi kulus heedri remondi peale päevas päris palju aega,“ jätkab Andre. „Kogu aeg oli kellelgi heeder püsti. Nüüd on pilt ilusam, aga pinda harida on ikkagi väga raske.“ „Kivipekkaga üle käimine aitab paariks hooajaks,“ sekundeerib Eino. „Huumusekiht on õhuke ja kohe tuleb vastu moreenikiht ja sealt tulevad jälle kivid välja.“

„23 sentimeetrit künnisügavust on meie lagi, pigem jääb see 18 sentimeetri kanti,“ kinnitab Andre. „Kuigi boniteedi mõistes ei olegi meie muld Eesti kontekstis midagi hullu, pigem tee muret lähedal olev aluskivim ja sellest ka põuakartlikkus. Kui mulda on õhuke kiht, siis seda vähem mahutab see vett ja kardab nõnda põuda rohkem.“

„Teada on ju, et kui Eestis on kuiv, siis kõige rohkem kannatab põua käes rannik Ida-Virust kuni Haapsaluni välja, sest siin on kõikjal sarnane olukord,“ selgitab Eino. „Andre ütleb vahel, et kui teeb poolteist nädalat kuiva, siis on meil tonn otra läinud.“ „Võib-olla on see ka liialdus, pigem räägime sadadest kilodest, aga ikkagi,“ nendib Andre. „Kui kriitilises kasvufaasis on tingimused kehvad, siis see loomulikult avaldab oma mõju. Kui kuiv on võrsumise faasis, siis võrsub vili halvasti ja kui juunis pealoomise ajal, siis jääb tera kehvaks. Meile on vahel öeldud, et olete julged poisid nii suurte talivilja pindadega, aga meie ise hindame kevadist põuariski isegi suuremaks kui talvitumisriski.“

Traktoreid Claasist MF-ni

Traktoreid on ettevõttes pealt tosina, neist suuremad 500 hj Claas Xerion ja kolm 370 hobujõulist Massey Ferguson 8737. Lisaks harivad põldu 320-hobujõuline Massey Ferguson 8732 S ja natuke üle 300-hobujõuline R8285, taimekaitsetööde ja väetamisega toimetavad 240 hj MF 7724S ja 8S 245.

Tulevikku silmas pidades arvab Andre, et mullaharimisel ja külvil võiks ettevõte jätkata võimsamatest traktoritest John Deere’iga ja keskklassi traktorid võiksid olla Massey Fergusonid. „Kui Intraci teeninduse kohta on ka pretensioone kuulda olnud, siis meie oleme rahul,“ kinnitab Andre. „Kui vaja, tuuakse asendustraktor ja oleme seni ilusti hakkama saanud.“

„Haakeriistadest sai kolm aastat tagasi kohe soetatud Amazone Catros 8003-2TX koorel,“ ütleb Andre. „See oli esimene asi, mida siin vaja oli. Horschi sügavkobesti asemele leidsime Köckerling Vario. Ma ei tea, kas see on õige termin, aga mina nimetan seda raskekultivaatoriks - see on sügavkobesti ja kultivaatori vahepealne riist. Harimisvõimekuse tõstmiseks soetasime ka Köckerling Vectori.“

„Mõni aeg tagasi ostsime Kobzarenko ümberlaadimishaagise,“ jätkab Andre. „Oli näha, et kui põllus on neli kombaini, siis on vaja teist ümberlaadimishaagist. Kombainimisvõimekus on meil suur, polnud mõtet osta 25 kuupmeetrist haagist, valisime mudeli PBN 40, mis mahutab 40 kuupmeetrit. Kiidan ukrainlasi – saksa täpsusega siin tegu ei ole, haagisesse mahub peaaegu 50 kuupmeetrit. Pealt suure lehtriga, kombainerid on rahul. Kuu aega aastas läheb haagist vaja ja seni on see oma töö väga kenasti ära teinud.“ Mitmed ümberkaudsed ettevõttedki on Aaspere eeskujul Kobzarenko haagise ostnud. Käidud on nõu küsimas, kuidas haagis ennast õigustab ja kas täna võetaks samasugune riist.

Kuidas edasi?

„Arvan, et oleme täna mõistliku suurusega,“ ütleb Andre vastuseks tuleviku ja võimalike laienemisplaanide kohta. „Majandame kenasti ära, kuid tehnoloogiliselt võiksime asju paremini läbi mõelda ja efektiivsust tõsta.“

„Pole näiteks mõtet igal sügisel rääkida, et oli jälle kuiv suvi,“ jätkab ta. „Tuleb endale otsa vaadata ja mõelda, mida teistmoodi teha, et see muld niiskust hoiaks.“

Kõik kurdavad, et aina vähem inimesi tahab maale tööle tulla, kuidas Aasperes? „Häid poisse leidub alati, tuleb nad lihtsalt üles otsida,“ nendib Andre. „Olen ise masina peal töötanud ja tean, mida see tähendab. Aga inimesed võõrduvad põllumajandusest ja neid, kes tunnevad rõõmu sellest, et saab masina roolist jälgida, kuidas taim kasvab, jääb aina vähemaks. Ei saa külvata 12 tundi järjest, kui sulle taimekasvatus üldse korda ei lähe. Mina igatsen vahel taga aegu masina roolis. See on ikkagi liikuv töö, sõidad ühelt põllult teisele, aastaajad vahelduvad, saad värskes õhus hinge tõmmata. Näed näiteks karu kraaviservas kahel käpal seismas – mina olen näinud. Või jookseb maisist seakari välja. Ma ei kujuta ette, et käiksin kuskil kontoris kaheksast viieni tööl ja teeksin iga päev üht ja sedasama.“

Loe lisaks: 

Mis on Vaklak?

Vaklak OÜ on Austria investorile kuuluv emaettevõte, kes haldab mitmeid suuri Eesti piimakarja- ja taimekasvatusega tegelevaid põllumajandusettevõtteid, näiteks Adavere Agro AS, Risti Agro AS, Aravete Agro AS ja Rebruk Farm OÜ.



gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Uudised

Doosan esitleb täiselektrilist väikelaadurit

Bobcati esimese elektrilise väikelaaduri T7X väidetavad eeli...

Uudised

John Deere esitles autonoomset traktorit

John Deere tutvustas CES 2022 pressikonverentsil täielikult...

Uudised

JCB esitleb uut keskklassi Loadall mudelit

Uue keskklassi mudeli 538-70 maksimaalne tõstevõime 3,8 tonn...