Menu



JK Otsa talu: 25 hektarist on aastatega saanud 3200

Eesti põllumees 13.07.2022   

JK Otsa talu: 25 hektarist on aastatega saanud 3200


„Mina olen meie suguvõsas seitsmendat põlve põllumees,“ ütleb JK Otsa talu peremees Jaanus Kiisk. „Kõik me oleme tegutsenud siinsamas, Loksa külas Tamsalu külje all. Hoolimata parasjagu kehtinud riigikorrast.“

JK Otsa talu eelistab kasutada võimalikult uusi traktoreid ja pigem võimsamaid.

Jaanuse isa alustas siinmail oma talu rajamist 1990ndate aastate alguses. „Alustasime 25 hektariga,“ meenutab Jaanus. „Põdrangu sovhoosi Loksa osakonnast oli jäänud siia toimiv laut, kuid nad olid suures hädas heinavarumisega ja me tegime neile teenusena heina. Kevadeks olid nad pankrotis. Võlgade katteks saime endale endise Põdrangu sovhoosi suurfarmi hooned ja kasutamiseks farmi ümbritsevad põllumaad. Ja nii ta läks.“

Esmalt kasvatasid Jaanus ja ta isa vilja, loomad tulid majapidamisse alles 2002. aastal. Üks läheduses asuv 80-pealine farm, kelle kuivatit Otsa talu kasutas, plaanis loomad ja kuivati maha müüa. Otsa talu mehed ostsidki.

„Aasta aega ponnistasime seal loomi kasvatada, aga siis leidsime, et meil on siin ju parema perspektiiviga ruumid omal olemas,“ räägib Jaanus. “2004. aastaks tõime lehmad siia. Vana lauda ning endise farmitöökoja asemele rajasime lüpsiplatsi ja olmeruumid, nüüd on meil siin 440 lehma vabapidamisel ja ligi teist sama palju noorkarja.“ Väike-Maarjas on Otsa talul veel üks hetkel mittetoimiv farmikompleks, sinna on plaanis viia noorloomade kasvatus. Keskmine väljalüps on ligi 12 000 kilo aastas, päevas veetakse piima ära 14 tuhande liitri ligi. Töötajaid on ettevõttes keskeltläbi 30 ja farmis toimetab juba aastaid ka ukrainlasi.

Maad kaht eri laadi

Täna harib Otsa talu maid ligi 3200 hektaril, millest 2550 hektaril kasvab vili ja ülejäänud on rohumaad. Viimastel kasvatatakse peamiselt silo oma loomade tarbeks. „Purustamisteenuse ostame sisse, kõik ülejäänud teeme ise,“ ütleb peremees.

Maad jagunevad suures plaanis kaheks: Väike-Maarja pool on viljakamad ja Tamsalu pool vähese huumusega paepealsed maad. Viimaste pH on 7, kinnitab Jaanus. Väike-Maarja kandi maid peab aga hoopis lisaks lupjama. Paepealsetel maadel polevat muidu viga midagi, kui Vanajumal vaid ilusti vihma annab. Kui ei anna, voolab kogu vesi läbi paekihtide ära ja põllud jäävad kuivaks.

„Viljast jääb oma loomadele ainult pihutäis, valdavalt läheb see müügiks,“ ütleb Jaanus. Otsa talu on KEVILI ja E-piima liige. Varem oldi ka Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistus, kasvatatav raps läks Soome. Enne KEVILit oli Otsa talu Eesti Teravilja liige.

Põllul käivad siin majapidamises viis Fendti traktorit, üks John Deere ja Massey Ferguson, lisaks kolm väiksemat New Hollandit. Farmides on abiks veel väiksemaid masinaid: kaks New Hollandit ja ka päris väike korealane.

Fendtid näevad välja väga kenad ja uued. „Me vahetame neid jooksvalt, umbes 10 000 töötunni juures,“ selgitab Jaanus. „Fendti pluss on hea pikk lisagarantii. Kui midagi juhtub, siis parandab Fendti tehas oma kuludega ära, isegi veel 6-7000 tunni juures. Asendustraktor on ka vajadusel toodud, see käib kiiresti. Meile lähim esindus on Tartus, vahel on toodud ka Märjamaalt. Kuulda oli, et esindus tuleb Rakveresse ka.“

Esimene Fendt jõudis majapidamisse 2007. aastal ja see oli 926, mäletab Jaanus. „Fendtid tulid koos Pöttingeri kärudega,“ meenutab ta. „Tundus, et astmevabad traktorid on silo tegemiseks head. Siis proovisime külvil ja ka see sobis. 2015. aasta paiku tuli meile esimene Fendt, millel GPS peal, see oli 933. Siis hakkasime juba selle järgi vaatama, et masinad oleksid omavahel asendatavad. Ühel hetkel hakkas rolli mängima põllukaartide ühes masinast teise kandmine ja muud mugavused. Ühele varasemale mudelile panime GPSi ise peale.“

Enne Fendte olid majapidamises peamiselt oli New Hollandid ja John Deere’id. „Mul on ka tänasel päeval iga uue traktori ostul Fendti kõrval vähemalt John Deere’i pakkumine,“ räägib Jaanus. „Mul pole eesmärgiks, et kõik traktorid peaksid Fendtid olema, aga kuna meie maht on suur, teeb Agriland häid pakkumisi ja seni oleme ikka nendega kaubale saanud. Väga palju oleneb ka, kellega suhtled ja kuidas läbi saad.“

„Oleme traktoreid soetanud kuidagi nii, et meil väikseid ei olegi,“ sedastab Jaanus. „Kõige suurem on 500-hobujõuline, see teeb ainult mullaharimistöid. Me saame suure traktoriga nii väetise pandud, silo veetud, külvatud kaheksameetrise külvikuga, ja küntud. Rehvid on neil ka selle järgi valitud, 650sed, et kündagi saaks. Sellest aastast hakkamegi jälle kündma, ostsime uuesti adra rohumaade ülesvõtmiseks ja maisikasvatuseks maade ettevalmistamiseks.“ Tellitud sai Kvernelandi nutiader, mis hoiab ise vao sirgena ja mida saab ISOBUSi abil otse kabiinist seadistada.“

Kombain ikka Claas

Vilja koristavad siin neli Claasi kombaini: kaks Lexion 770, lisaks 6800 ja 670. „Kombaine hoiame kümme-üksteist hooaega, siis vahetame välja,“ ütleb peremees. „Kõige uuem tuli alles eelmisel aastal ja tänavu läheb üks vahetusse ka.“  

Koristusteenust on Otsa talu ka sisse ostnud, ent eelmisel aastal oli saak väike ja kõik jõuti oma nelja masinaga ära võtta. „Sel aastal vahetame 670ne välja selle mõttega, et võtame uue ja suurema, siis saamegi kogu koristusega ise hakkama,“ selgitab Jaanus. „Teenusepakkujad ütlesid ära ja siis poole talve pealt otsustasin, et meil on endal seda võimekust vaja.“

Viljalõikuse ajal saavad ettevõttes kõvasti tööd kaks Bergmanni 43 m³ mahuga 32-tonnist vahelaadimiskäru ja viis veokit. „Lisaks on meie autopargis veel kütuseveok, millega veame vett pritsile ja madelkraana, millega veame väetist külvikutele,“ loetleb peremees. „Kokku seitse autot, kõik enda omandis, ostetud kasutatud peast ilma liisinguta.“ Ettevõte on soetanud maksimaalselt poolemiljonilise  läbisõiduga masinaid.

Vanematele masinatele, kaasa arvatud traktorid, tehakse ise ka remonti ja hooldust. „Niikui hooaeg lõppeb, käime ükshaaval kõik masinad läbi,“ räägib Jaanus. „Ma ei tea, kas meil on masinjõudu hektari kohta vähe, aga remondiga saab meil terve talv sisustatud. Ma ei saa teistest põllumeestest aru, kuidas nad saavad nii, et talvel ei pea mitte midagi tegema!“

Taimekaitsepritse on majapidamises kaks: järelveetav John Deere ja iseliikuv Fendt Rogator Challenger. Veeveoks osteti kaks kütuseveokit, millest üks taastati, teiselt demonteeriti mahuti ja paigaldati multiliftraamile – sellega suurendati multiliftveoki kasutusotstarvet. „Me oleme nõuka-ajast pärit, kus kõik lõigati ja keevitati ise ümber,“ ütleb Jaanus muiates. „Seniajani ei ole me sellest lahti saanud!“

Enne Fendti Challengeri, mis soetati 2016. aasta kevadel, kasutas Otsa talu järelveetavat Hardy pritsi, 32,5 laia ja 7,7 tonnise paagiga. „Meie taimekaitsepritsid ja väetisekülvikud töötavad 32-meetrisel tehnorajal,“ selgitab Jaanus. „See tundub optimaalne suurus, kus Amazone väetisekülvikud saavad hakkama kõigi Eestis pakutavate väetistega. Fendti ja John Deere’i pritsidele lisaks kasutame kaht Amazone väetisekülvikut. Need on samamoodi sektsioonikontrolliga, ise kaaluvad ja võrdlevad. Külvikud on meil kaks kaheksameetrist Horschi Prontot.“ John Ddere’i prits võeti, sest Fendtil polnud siis veel 32-meetrist järelveetavat mudelit.

Sügisel kombaine ei pesta

Otsa talus muide ei pesta kombaine sügisel pärast tööde lõppu, vaid puhastatakse hoolikalt suruõhuga. Selleks võetakse Ramirendist suur kompressor. Kombain seisab niimoodi terve talve üle ja pestakse teda alles enne jaanipäeva. Kui see sodi, mis tal puhastusest hoolimata ikkagi sisse jääb, veel vett ka saaks, siis läheks see lihtsalt kõdunema.

Kahel kombainil on all ka lindid, ent Jaanus mäletab vaid üht korda, kui ühele märjale põllule pidi minema just roomikutega kombain, sest teised poleks hakkama saanud. „Lindid on pigem sellepärast, et suurte heedritega masin on siis märksa stabiilsem,“ selgitab Jaanus. „Kui ratastega kombain põrkab nii, et juht käib kabiinis üles-alla, siis lintidega masin läheb sama teed ilusti sujuvalt.“

Heedritena on kasutusel kolm flexit ja üks tavaline. „Uuel 770-l on McDon, mullu ostetud 6800-l ja sellel, mis see aasta tuleb, on uued Claasi flexid,“ selgitab peremees. „2017. aastal oli Claasi enda flexi veel alles turule tulnud ja me veel ei julgenud neid võtta.“ Ettevõtte põldudel kasvatatakse igal aastal ka üle 100 hektari hernest ja sellega saavad nüüd kõik kolm flexi-heedriga kombaini ilusti hakkama.

JK otsa talu plaanib väikestviisi tegevust laiendada. „Tahame oma kuivatid kaasajastada,“ ütleb Jaanus. „Ehitame sinna ühe liini veel juurde seemnevilja jaoks. Noorloomakasvatuse planeerime viia Väike-Maarjase, seda juba mainisime. Siis saame siin selle võrra rohkem piimalehmi hoida. Juulis tuleb meil vana Massey Fergusoni asemele Fendt 942 ja peagi ka uus kombain, Lexion 6800.“

 



gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Eesti põllumees

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

„Mahelihale on väga suur nõudlus,“ ütleb 2021. aasta põllume...

Eesti põllumees

Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu

Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu

Sadala plaanib viia traditsioonilise põlluharimise miinimumi...

Eesti põllumees

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

„Oleme soetanud pigem klassi võrra võimsamaid masinaid, et n...