Menu



Eesti kohalike kultuuride seeme tuleb taimekasvatuse instituudi seemnekeskusest

Eesti põllumees 21.02.2023   

Eesti kohalike kultuuride seeme tuleb taimekasvatuse instituudi seemnekeskusest


"Eesti Taimekasvatuse Instituut on riigiasutus, mille põhitegevuseks on sordiaretus,“ ütleb Instituudi seemnekeskuse juhataja Dmitri Jeršov. „Meie töö seemnekeskuse osakonnas on paljundada Eestis aretatud sorte ja levitada seemneid Eesti turul.“

Tekst Margo Pajuste

Fotod Aivar Kullamaa

Jõgeva ümbruses 20 kilomeetri raadiuses ja 1100 hektaril asuvatel põldudel paljundab seemnekeskus tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride seemneid. Tali- ja suvikultuurid jagunevad umbes pooleks. Seemnekeskuses töötab kokku 18 inimest ja peale teraviljarühma tegutsevad veel kartuli ja köögivilja rühmad. Teraviljarühmas, mille tehnikaga me täna tutvume, on hõivatud kaheksa inimest. Hooajal tuleb tööjõudu ka väljast juurde leida, põhiliselt vilja veoks.

Tänavune saak tundub üldjoontes ilus tulevat. „Taliviljad talvitusid kenasti, väheste talvekahjustustega,“ ütleb Dmitri. „Aga suviviljad on praegu väga ilusad, ka mõned tormid ei ole kultuure lamandanud, vaid natuke sassi ajanud.“ 

Traktoreid jagub Belarussist Axionini

Seemnekeskuse kõige suurem traktor on Claas Axion 930. „Sellega saame tehtud külvi, künni ja kultiveerimise,“ ütleb Dmitri. „Teine põhiline töötegija on John Deere 6155R, see meil pritsib, väetab, künnab, kultiveerib ja veab ka vilja. Need kaks traktorit teevad põhilise töö ära, lisaks on meil veel väiksem Claas Arion 530 ja Valtra T170. Vana John Deere ja Valmet on ka abiks.“ 

Käputäis Belarussegi on veel töös, täpsustab seemnekeskuse peamehaanik Arbo Guske. Need tegutsevad kartuli ja köövilja rühmades, kus on väiksed pindalad. „Valtra niidab parajasti põlluääri,“ selgitab Dmitri. „Seemnepõldudel on oluline, et põld oleks ümberringi niidetud, siis ei hakka umbrohi põhikultuuris koristust segama.“

Riigiasutusena ei saa instituut paraku tehnika soetamisel PRIAlt toetust küsida nagu teeb enamik põllumehi. Nii tuleb hakkama saada oma finantsidega. „Peame välja kuulutama riigihanke,“ selgitab Dmitri. „Me ei saa minna poodi nagu tavaline põllumees ja valida midagi endale meelepärast välja. Näiteks et mulle meeldib sinine värv ja ostan New Hollandi. Nii ei saa. Me peame panema hankesse kirja kõik tehnilised tingimused, millele meie tehnika peab vastama ja siis tehakse meile pakkumisi. See, et me tegeleme seemnekasvatusega, seab meile ka täiendavaid nõudmisi.“

Enne suurt Claasi oli kasutuses Massey Ferguson, ent selle võimsusest jäi väheks, kui osteti külvik Amazone Cirrus 6003. Kui eelharimiskettad töötasid ja anum oli vilja täis, siis ei jaksanud vana traktor kallaku peal töökiirust üles võtta. „Samuti on meil sügavkobesti Lemken Karat, millega harime põlde enne külvi, ka seda ei jaksanud vana traktor vedada,“ selgitab Dmitri. „Nüüd võtsime selle asemele suurema Claasi, millel on jõudlus suurem ja traktor ise on raskem. Üks asi on võimsus, teine, et traktor ise peab ka olema raskem, siis ta jaksab paremini vedada.“

„Mugavuses ehk polegi nii palju vahet, aga jõudluses küll,“ ütleb Arbo. „Sügavkobestil on teatud kiirus, mis on vaja, et saavutada õige kvaliteet. Kui traktor ei jaksa vedada, siis kvaliteet kannatab. Võtsime siis ühe traktori demoks ja selgus, et raskem traktor istub paremini kui sama võimas kergem traktor.“

„Enne praegust John Deere’i oli meil üks vanem Deere ka,“ räägib Dmitri. „See on praegugi alles. Aga uuemale haaketehnikale oli vaja GPSi ja ISOBUSi, seda vanemal Deere’il ei olnud. Uus Deere sai varustatud kogu tänapäevase tehnikaga, vana jäi abitöödele.“

Lexion on tark ja efektiivne

Kõige uuem masin seemnekeskuse tehnikapargis on Claas Lexion 6700 kombain. „See sai ostetud eelmisel hooajal,“ ütleb Dmitri. „Enne saime kõik tööd tehtud väikse Tucanoga ja varem oli meil väiksemapoolne Fendt ka, mille me andsime uue Claasi sissemakseks.“

Claas Tucano 450 on täna kasutatav abikombainina Lexion 6700 kõrval. Viimane on roomikutega mudel, 7,7 meetri laiuse Claas Vario heedriga. Sellega saavad seemnekeskuse mehed koristatud nii teravilja kui rüpsi, oa ja herne. Suuremat heedrit polegi vaja, sest kohalikel põldudel on palju elektriposte ja nende vahel oleks ebamugav laiema heedriga manööverdada

„Claasi kombaini roomikutel on suur kontaktpind,“ näitab Dmitri Lexioni peale. „See oli ka üks valiku kriteeriume, et kui juba võtame roomikud, siis efektiivsed, mitte lihtsalt ilu pärast.“

„Väga tõhus ja tark masin,“ iseloomustab Dmitri Lexioni. „Hästi palju automaatset eelhäälestamist saab juba arvutist valida. Kui lähed nisu koristama, siis valid arvutis vastava programmi. Andurid jälgivad, kui puhtalt kombain võtab ja reguleerivad jooksvalt ise sõelu ja peksumasinat, et tulemus oleks võimalikult puhas. Kui vili jõuab kuivatisse, siis näeme, et see ongi juba üsna puhas, me ei pea prahist vilja üleliia kuivatama ja saame küttelt kokku hoida. Eriti sel aastal on see oluline, sest gaasi hind läks kosmosesse, aga meie kuivati töötab gaasi peal.“

Kombaini viljapunkrisse on paigaldatud spetsiaalne kamm, mis lükkab vilja teo suunas väljalaadimisel. Eriti abiks on see heinaseemne koristamisel, sest see jääb teinekord nii kinni, et ilma aitamiseta ei saagi. Tavaliselt läheb siis kombainer ise labida või tokiga lükkama, aga see on ohtlik. Punkris edasi-tagasi liikuv kamm väldib selliseid olukordi. 

Väiksemal kombainil läheb nüüd kaks viimast hooaega ja siis läheb ta vahetusse. „Hoiame oma kombaine töös kümme-üksteist hooaega ja siis vahetame välja,“ ütleb Dmitri. „Tundub, et siis hakkavad nad juba suuremat remonti ja investeeringuid küsima. Ent võib-olla mõni põllumees, kellel on väiksemad pinnad, saab veel rahulikult neid edasi kasutada, ilma suure remondita. Meil viimati Fendt hakkas näitama üllatusi, pidime tegema suuremat remonti keset hooaega ja rentima väljast kombaini, et koristushooaeg ilusti lõpetada.“

Hooldus toimib sujuvalt

Baltic Agro Machinery lähim esindus asub Tartus. „Sealt tulevad meile hooldusmehed, sealt saame vajadusel varuosad ja muud teenindust,“ räägib Dmitri. „Oleme väga rahul. Ettevõtte nimi on paar korda muutunud, aga töötajad on ikka samad, nendega oleme me aastaid suhelnud. Sõnapidajad mehed, peavad kokkulepetest kinni ja kui on probleem, siis reageerivad kiiresti.“

Seemnekeskuse mehed ütlevad, et uuema põllutehnikaga ei ole mingeid suuremaid jamasid olnud. „Me hooldame õigeaegselt, küllap selles ongi asi,“ ütleb Dmitri. „Lihtsamad hooldused saame ise ka tehtud, rihmavahetused, igapäevased määrimised-pingutamised ja muu. Suuremad hooldused teevad ikka hooldusmehed.“

Seemnekeskuse töö nüansina tuleb erinevate sortidega põldudel töötamise järel kombain alati suruõhuga põhjalikult puhastada. Claasi kombain on lihtsasti ligipääsetav võrreldes eelmistega, mille puhtakssaamisele läks pool päeva, nendib Arbo. 

„Meie eripära on, et sorte on palju,“ selgitab Dmitri. „Kui tavapõllumehel oder on oder ja nisu on nisu ja ta võtab järjest ükskõik mis sorti ega pea vahepeal puhastama, siis meil on sordi puhtus oluline. Me ei saa võtta järgmist sorti enne, kui on puhastatud kombainid, viljaveohaagised ja ka kuivati.“

Põllutehnika efektiivsus kasvab

„Tänavu soetatud uus ader Lemken Diamant 16,“ näitab Dmitri. „Kaheksahõlmaline, ehk seitse pluss üks . Meil suurenes taliviljaseemne paljundamise pindala ja et tagada sordi puhtust, tuleb seemnepõllud enne külvi künda. Väikse Kvernelandi viiehõlmalise adraga, mis meil enne oli, jäi jõudlus väikeseks ja hakkasime külvi ajale jalgu jääma. Selle adraga jõuame kordades rohkem ühe päevaga küntud kui varasematel aastatel. Üks pluss on veel see, et saab künda vao peal ja mitte vao sees. Nii me tallame mulda palju vähem. Kui traktori ratas sõidab vao sees, siis ta tallab mulda palju sügavamalt. Seal ei saa enam vihmaussid toimetada ja me surume selle mulla lihtsalt tuhaks. Diamantiga künname vao peal ja lisaks on ta järelveetav. Eelmine ader oli rippes, siis mõjub tagaratastele väga suur raskus ja need tallavad jällegi mulla tuhaks. Järelveetaval adral ei ole tagateljel nii suur koormus ja adra raskus jaotub suurema pinna peale, kahjustades vähem mulda. Muld aga on suur vara, mida parandada on väga raske, kallis ja pikaajaline töö.“ Diamanti juures on veel tähelepanuväärsed selle ribihõlmad: need on kergemad ja nende külge jääb märksa vähem pinnast kui tavalistele. 

 „Viiemeetrine sügavkobesti Lemken Karat on meil juba kaheksa aastat,“ näitab Dmitri. „Kündi see otseselt ei asenda, aga saab minna päris sügavale, kuni 30 sentimeetrit. Kaunvilja ja rapsi maid harime sellega.“ 

Lemkeni teradele on tehtud kõvasulamist otsad. „Me panime nad jooksma traktori ratta jäljes,“ ütleb Arbo. „Need on tavalistega võrreldes kolm korda kallimad ja me tahtsime näha, kas need tõesti õigustavad ennast. Ja mis selgus - tavalisi läheb kolmas jooks juba, aga need lihtsalt ei kulu!“ 

Esimest hooaega töötab seemnekeskuses uus prits Hardi Commander 4500. „Selle eripära on tuulekott,“ selgitab Dmitri. „See tekitab omamoodi efekti, et kui läheme pritsima, siis tuul tekitab õhukeerise. Nii satub taimekaitsevahend mitte ainult kultuuri peale, vaid igale poole – varrele ja lehtedele. Kui otsisime pritsi, siis tahtsime kindlasti tuulekardinat saada. Selle töölaius on 24 meetrit, sektsioonide lülitamine käib automaatselt GPSi abil.“ 

Amazone külvik töötab seemnekeskuses neljandat hooaega. „Väga hea tihendus, see tagab, et vili tärkab ühtlaselt,“ kiidab Arbo. „Saab külvata harimata maa peale, Amazone lõikab sooned sisse ja tihendab, tõmbab vao kinni. Väga ilusa töö teeb.“ 

Eesti sordid on visad

Seemet tuleb kokku keskeltläbi kolm ja pool-neli tuhat tonni, kui erinevad kultuurid kokku arvestada. „Meie eelis on see, et seeme on kodumaine,“ ütleb Dmitri. „Ehk ta peab paremini vastu kliima anomaaliatele. Kui ilm on soodne, niiskust ja soojust on piisavalt, siis näitavad kõik sordid rekordeid. Eripära tuleb välja just nimelt nendel aastatel, kui talved on anomaalselt külmad või suvel on põud.“

Artikkel on ilmunud ajakirja Profi Eesti 2022. aasta 3. numbris. 

 

 

 

 



gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Eesti põllumees

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

"Liha ehk ei peagi palju sööma, aga kui, siis ikka kvaliteetset."

„Mahelihale on väga suur nõudlus,“ ütleb 2021. aasta põllume...

Eesti põllumees

Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu

Sadala Agro: uus tehnoloogia toob märkimisväärse kokkuhoiu

Sadala plaanib viia traditsioonilise põlluharimise miinimumi...

Eesti põllumees

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

Saaremaa põllumajanduse eripära: maad on vähe ja põllutehnika esindusi napib

„Oleme soetanud pigem klassi võrra võimsamaid masinaid, et n...