Viimase aja suhteliselt kõrged temperatuurid on soodustanud putukate aktiivsust see tähendab, et nad liiguvad pikemate vahemaade taha otsides toidutaimi ning võivad koonduda põldudele.
Kindlasti tuleb suviteraviljadel jälgida hüpikpoilaste (maakirbud, rohuhüpikud) ja lehetäide arvukust ning taliviljadel eelkõige ripslaste esinemist. Tasub kontrollida herne- ja oapõldudel hernekärsakate arvukust. Samuti tuleb suvirapsil silma peal hoida eelkõige maakirpude suhtes ning viimane nädal on lendlemas massiliselt kapsakoisid.
Suviodral ja -nisul on praegu toitumas erinevate hüpikpoilaste perekondade (rohuhüpikute – Chaetocnema spp. ja maakirpude Phyllotreta spp.) liigid. Putukad närivad lehtedesse pikitriipe ning kohati on tekitanud juba suurt kahju. Erinevalt maakirpudest toituvad Mannerheimi rohuhüpiku (avapildil) vastsed teraviljade kõrtes. Rohuhüpikute tõugud hävitavad võrseid, närides taimel läbi alumisi kõrresõlmi, samuti kahjustavad võrse alusel. Visuaalselt on kahjustuspilt sarnane rootsi kärbse poolt tekitatud kahjustusele – võrse keskmine leht närbub. Hiljem asustatud taimedel tekib hädaküpsus.

Täna teevad putukad küpsussööma (toitumine enne munemist) ja on tõenäoline, et veel suviteraviljadele pole munetud, seega tasub jälgida põlde ning vaadata lähemalt, kes kahjustab. Mannerheimi rohuhüpik on tumesinine ja 2,2-2,8 mm pikkune. Kõrsvilja-maakirbul on kattetiival kollane pikitriip. Kindlasti võib olla ka teisi liike, kuid need on täna põhilised.
Rohuhüpikutele seni tõrjekriteeriumit välja töötatud ei ole, sest tegemist on uue kahjuriga meie põldudel. Kuna nad kuuluvad samasse sugukonda maakirpudega, võime tõrjekriteeriumi täna ühildada, sest väga raske on kindlaks teha, milline liik täpselt kahjustab.
Maakirpude tõrjekriteerium: insektitsiididega pritsida, kui tõusmete faasis 1 m² kohta on 20-25 mardikat või 20-25% lehtedest on kahjustatud.
Tõrjeks sobivad tooted: Evure kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Mavrik 0,15-0,2 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Matrix 0,15 l/ha, Cyperkill 500 EC, kulunorm 0,05 l/ha.

Lehetäilased (Aphididae)
Praegu on näha suviteraviljade orasel sinna migreerunud tiivulisi lehetäisid, kes imevad pistmis-imemissuiste abil taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest viljapeadest. Tugevalt kahjustatud taimedel viljapea ei välju lehetupest, lehed kolletuvad enneaegselt, taimed võivad hävida, saak langeb ja kvaliteet halveneb. Lehetäide eritistel arenevad tahmkatteseened, takistades normaalset assimilatsiooni.
Kahjustuse suurus sõltub lehetäide arvust taime kohta ja teravilja arengujärgust. Kui kahjur ilmub teraviljapõllule enne odra 37. kasvufaasi, on kahjustus tunduvalt tugevam. Lehetäid, eelkõige toominga lehetäid, kannavad üle ka mõningaid teraviljade viirushaigusi nagu odra kollast kääbusviirust (Barley yellow dwarf luteovirus), mis on tugeva saaki alandava toimega.

Tõrjekriteerium: lehetäide esinemine 20–30% võrsetel. Soovitav on pritsida ainult üks kord valiva toimega insektitsiidiga, mis säästab lehetäide looduslikke vaenlasi (lepatriinud jt). Lepatriinude eriti suure arvukuse korral põllul võib kaaluda ka pritsimise ära jätmist, kuna lepatriinud hävitavad lehetäisid väga aktiivselt.
Lehetäide tõrjeks suviviljadel saab kasutada järgnevaid tooted: Carnadin Extra 0,12-0,15 l/ha, Matrix/Decis Mega 0,15 l/ha, Evure/Mavrik 0,15-0,2 l/ha, Karate Zeon 5 CS 0,15-0,2 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Cyperkill 500 EC, kulunorm 0,05 l/ha.
Loe artiklit täispikkuses siit.